Üldine ülevaade

---

1. Hüdroenergiatootmiseks on vaja:

•suurt paisutuskõrgust ;

 •kasutatav vooluhulk peab olema võimalikult suur; 

•vett on mõnikord vaja voolusängist kõrvale juhtida, nt veesurve suurendamiseks derivatsioonijõujaamades; 

•vett on vaja veehoidlasse koguda, kui turbiinile on vaja rohkem, kui jões voolab. Siis on energiatootmine tsükliline – niiviisi töötab enamik Eesti hüdroelektrijaamu. Tsüklite pikkus ulatub tavaliselt mõnekümnest minutist mõne tunnini. On ka turbiine (tavalistest kallimad), mis töötavad muutliku vooluhulga korral; 

•vee kasutamist on alati võimalik katkestada; 

•vett ei ole võimalik korduvalt kasutada; 

•vee kvaliteet ei ole kuigi oluline.

 •paisutada on vaja ainult nii palju, kui on tarvis veevõtuks veehaardes; 

•vett võetakse vastavalt vajadusele või lubatud kogusele;

 •vett võetakse voolusängist ära; 

•tehnoloogiavett võetakse pidevalt, tsükliliselt või aegajalt; 

•niisutusvett on kõige rohkem vaja kuival ajal – siis, kui veekogud on kõige veevaesemad; 

•tarbevett võetakse pidevalt ning ka selle vajadus on kõige suurem kuival ajal; 

•veevõttu ei ole sageli võimalik katkestada, sest see võib põhjustada suurt majanduskahju; 

•tehnoloogiavett võib olla võimalik korduvalt kasutada; 

•vee kvaliteet peab tarbeveevõtu korral võimaldama mõistlike kuludega toota joogi- või muuks otstarbeks kasutatavat vett.

•paisutada on vaja ainult nii palju, kui on tarvis vee juhtimiseks kalakasvandusse; 

•võetav vooluhulk sõltub kalakasvatustehnoloogiast ning kasvatatavate kalade kogusest ja liigilisest koosseisust; 

•vett on üldjuhul vaja voolusängist kõrvale juhtida, kuigi on üksikuid kalamajandeid, kus kala kasvatatakse looduslikus vooluveekogus; 

•vett ei ole üldjuhul vaja koguda; 

•kalakasvandused vajavad võimalikult ühtlast vooluhulka. Madalvee ajal ei pruugi looduslikust vooluhulgast piisata või ei lubata vajalikku hulka võtta; 

•tiigimajandites võib veevõtt olla perioodiline – siis, kui tiike hooajati täidetakse; 

•veevõtu katkestamine võib olla kaladele hukatuslik ning põhjustada suurt majanduskahju; 

•vett on võimalik sellekohase kasvatustehnoloogia korral korduvalt kasutada ning sel moel vähendada veekogust võetavat veekogust; 

•vee kvaliteet on väga oluline.

  •vett ei ole vaja tingimata paisutada – virgestusveekogu loomiseks võib jõesängi süvendada või rajada jõe kõrvale tehisveekogu; 

•jõe vooluhulka ei ole vaja reguleerida; 

•vett ei ole üldjuhul vaja voolusängist kõrvale juhtida; 

•vett ei ole üldjuhul vaja koguda; 

•virgestusveekogu kasutatakse hooajati; 

•veekasutuse katkestamine võib olla hooajaline või seotud hooldustöödega; •vee kvaliteet on väga oluline.