Signed in as:
filler@godaddy.com
Signed in as:
filler@godaddy.com
Inimesed jõgedel
Ajaloost on teada, et inimesed on oma asulaid rajanud veekogude kallastele juba ammustest aegadest. Jõed on inimestele olnud läbi aegade kohaks, kust saab vett nii joogiks kui ka maismaal toidukasvatamiseks. Jõest endast saab püüda toitu, ent jõeteed on võimaldanud ka efektiivsemalt liikuda: toimus ju jõgede toel kaubavahetus ning talvel kinni jäätunud veepind pakkus mugavamaid liikumisvõimalusi ka talvisel ajal. Ent jõe ääres viibimine võib olla suurepäraseks viisiks lihtsalt lõõgastuda ning stressist vabaneda.
Lisaks inimesele meeldib jõgede ümbruses ning jõgedes tegutseda veel teistelgi elusolenditel. Jõed kui ökosüsteemid on üsna mitmekesised, pakkudes rikkalikult elupaiku paljudele erinevatele looma- ja taimeliikidele, arvukatele putukatele ning muudele elusorganismidele. Aastatuhandeid on jõed voolanud ning nii ökosüsteemide kui elupaikadena saavad suurepäraselt iseendaga hakkama. Suurepäraselt on hakkama saanud ka inimene, kel jõgede kallastel tegutsedes ja mõtteid mõlgutades hakkasid tekkima uued ideed kuidas jões voolavat vett veel rakendada võiks.
Inimkond ja paisud: maailmast Euroopasse ja Eestisse
Pole kahtlust, et paisudel on olnud inimkonna arengule suur mõju. Eesti jõgedel näiteks on kokku üle 900 paisu. Neid hakati ehitama, et paisutamise abil kasutada voolava vee jõudu vesiveskite, saeveskite ja hiljem juba ka hüdroelektrijaamade tarbeks tööle rakendada. Tänapäeval kasutatakse jõevett ka elektrijaamade jahutusseadmetes. Mis toimus aga mujal maailmas?
1935. aastal rajati USA-s Hoover Dam – maailma esimene nn „megapais.“ 221-meetri kõrgune pais hoidis enda taga 36,7 miljardit kuupmeetrit vett. Sellest ajast hakati ehitama hiigelsuuri paise pea igal mandril. Alates 1989. aastast ehitati Euroopas keskmiselt 1,65 üle 150 m kõrgust paisu aastas. Igal aastal ehitati ka üle 500 paisu, mis olid 15 m ja kõrgemad. Viimastel aastakümnetel on aga teadlastele hakanud muret tekitama paisude mõju ökoloogilisele mitmekesisusele ning ökosüsteemidele üldisemas mõttes. Praeguseks on Euroopa jõgedelt 4-aastase uuringu tulemusena leitud vähemalt 1,2 miljonit tõket, millest valdav enamus, koguni 85% on tegelikult pisemad, alla kahe meetri kõrgused ehitised ning varasemalt jäänud üsna tähelepanuta. Ent nende koosmõju jõgedele võib olla üsnagi suur.
•suurt paisutuskõrgust ;
•kasutatav vooluhulk peab olema võimalikult suur;
•vett on mõnikord vaja voolusängist kõrvale juhtida, nt veesurve suurendamiseks derivatsioonijõujaamades;
•vett on vaja veehoidlasse koguda, kui turbiinile on vaja rohkem, kui jões voolab. Siis on energiatootmine tsükliline – niiviisi töötab enamik Eesti hüdroelektrijaamu. Tsüklite pikkus ulatub tavaliselt mõnekümnest minutist mõne tunnini. On ka turbiine (tavalistest kallimad), mis töötavad muutliku vooluhulga korral;
•vee kasutamist on alati võimalik katkestada;
•vett ei ole võimalik korduvalt kasutada;
•vee kvaliteet ei ole kuigi oluline.
•paisutada on vaja ainult nii palju, kui on tarvis veevõtuks veehaardes;
•vett võetakse vastavalt vajadusele või lubatud kogusele;
•vett võetakse voolusängist ära;
•tehnoloogiavett võetakse pidevalt, tsükliliselt või aegajalt;
•niisutusvett on kõige rohkem vaja kuival ajal – siis, kui veekogud on kõige veevaesemad;
•tarbevett võetakse pidevalt ning ka selle vajadus on kõige suurem kuival ajal;
•veevõttu ei ole sageli võimalik katkestada, sest see võib põhjustada suurt majanduskahju;
•tehnoloogiavett võib olla võimalik korduvalt kasutada;
•vee kvaliteet peab tarbeveevõtu korral võimaldama mõistlike kuludega toota joogi- või muuks otstarbeks kasutatavat vett.
•paisutada on vaja ainult nii palju, kui on tarvis vee juhtimiseks kalakasvandusse;
•võetav vooluhulk sõltub kalakasvatustehnoloogiast ning kasvatatavate kalade kogusest ja liigilisest koosseisust;
•vett on üldjuhul vaja voolusängist kõrvale juhtida, kuigi on üksikuid kalamajandeid, kus kala kasvatatakse looduslikus vooluveekogus;
•vett ei ole üldjuhul vaja koguda;
•kalakasvandused vajavad võimalikult ühtlast vooluhulka. Madalvee ajal ei pruugi looduslikust vooluhulgast piisata või ei lubata vajalikku hulka võtta;
•tiigimajandites võib veevõtt olla perioodiline – siis, kui tiike hooajati täidetakse;
•veevõtu katkestamine võib olla kaladele hukatuslik ning põhjustada suurt majanduskahju;
•vett on võimalik sellekohase kasvatustehnoloogia korral korduvalt kasutada ning sel moel vähendada veekogust võetavat veekogust;
•vee kvaliteet on väga oluline.
•vett ei ole vaja tingimata paisutada – virgestusveekogu loomiseks võib jõesängi süvendada või rajada jõe kõrvale tehisveekogu;
•jõe vooluhulka ei ole vaja reguleerida;
•vett ei ole üldjuhul vaja voolusängist kõrvale juhtida;
•vett ei ole üldjuhul vaja koguda;
•virgestusveekogu kasutatakse hooajati;
•veekasutuse katkestamine võib olla hooajaline või seotud hooldustöödega; •vee kvaliteet on väga oluline.
Eesti paisude asukohad ja nimed koodiga on leitavad keskkonnaportaali kaardirakenduses https://register.keskkonnaportaal.ee/register - avades paremal menüüs kihi vesi ja alamkihi paisud saab kaardile kuvada paisud ning paisule klikkides avanevast aknast leiab infot nime, veekogu, keskkonnaloa jm kohta.
Infoprtaali tellija: Jägala kalateed MTÜ
kalateed@gmail.com
Copyright © 2024 Kalateed - All Rights Reserved.
Designed by BlueFlower