Signed in as:
filler@godaddy.com
ELi õigusaktidega on kaitstud üle 27 000 looduskaitseala. Need moodustavad Natura 2000 võrgustiku.
Natura 2000 alad kajastavad Euroopa rikkalikku looduslike liikide ja elupaikade mitmekesisust. Nad katavad peaaegu viiendiku maismaast ja kümnendiku ümbritsevatest meredest, mis on umbes sama suur kui Hispaania ja Itaalia kokku.
Alade suurus ulatub vähem kui ühest hektarist kuni sadade ruutkilomeetriteni. Alad hõlmavad mitmeid rangelt kaitstud looduskaitsealasid ja elupaigatüüpe, nagu metsad, rohumaad, märgalad ning ranniku- ja mereelupaigad.
Üle 30 aasta on linnudirektiivis ja elupaikade direktiivis (edaspidi „loodusdirektiivid“) sätestatud Natura 2000 alade kaitse ja majandamise üldine õigusraamistik.
Loe Natura kohta: https://environment.ec.europa.eu/topics/nature-and-biodiversity/natura-2000_en?prefLang=et&etrans=et
Natura 2000 toob kasu loodusele, inimestele ja majandusele
Looduse jaoks
Looduse jaoks
Looduse jaoks
Kaitseb ligikaudu 1200 haruldast ja ohustatud liiki ning 230 elupaigatüüpi
Pakub varjupaika ohustatud liikidele ja haruldastele elupaikadele
Tagab nende pikaajalise ellujäämise ja taastumise
Inimestele
Looduse jaoks
Looduse jaoks
Pakub meile elutähtsaid teenuseid nagu magevesi, tolmeldavad putukad ning kaitse üleujutuste ja rannikuerosiooni eest
mängib olulist rolli kliimamuutuste vastu võitlemisel
Kättesaadav – 65% eurooplastest elab kuni 5 km kaugusel loodusobjektist
Majandusele
Looduse jaoks
Majandusele
Pakub ökosüsteemi teenuseid ligikaudu 200–300 miljardi euro väärtuses aastas
Toetab elatusvahendeid – 4,4 miljonit töökohta sõltuvad otseselt tervetest ökosüsteemidest Euroopas
Tingimused veekogu taastamata jätmiseks ja veeloa andmiseks
Natura 2000 alal tohib veekogu paisutamiseks ja hüdroenergia tootmiseks luba anda ainult juhul kui on võimalik kohaldada Natura erandit. Natura erandi kohaldamiseks tuleb läbi teha nn Natura erandi hindamise etapp vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg‑le 4 ja KeHJS § 29 lg‑tele 3 ja 4. KeHJS § 29 lg‑te 3 ja 4 alusel saab loa anda üksnes järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel:
1) alternatiivsed lahendused puuduvad;
2) projekt tuleb ellu viia üldiste huvide mõjuval põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel;
3) Vabariigi Valitsus annab nõusoleku;
4) liikmesriik võtab enne loas määratud tegevusega alustamist kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed ja meetmetest teavitatakse Euroopa Komisjoni.
Natura hindamine
Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted
Natura hindamine laias tähenduses on jaotatav kolme eraldi etappi:
(a) Eelhindamine: Selles etapis kontrollitakse kõigepealt, kas tegevus on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik. Kui see nii ei ole, siis teiseks tuleb kontrollida, kas see tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju (st mõjud ei ole välistatud) eraldi või koos muude kavade või projektidega. Juhul, kui tegemist on kaitsekorraldusega otseselt seotud tegevusega või on välistatud, et tegevus avaldaks alale olulist mõju, ei pea edasist hindamist järgnema ning võib asuda tegevuse lubamist otsustama.
(b) Asjakohane hindamine: Teine etapp eeldab asjakohast hindamist kitsas tähenduses, et kindlaks teha, et tegevus ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju. Kui tegevuse või kava ebasoodsat mõju ei saa välistada, siis alles sellise hindamise alusel on võimalik otsustada tegevuse lubamine. Kui hindamise tulemuseks on, et alale negatiivset mõju ei avaldata, saab liikuda tegevuse lubamise otsustamise juurde. Kui aga hindamine sellise negatiivse mõju tuvastab, ei saa üldreeglina tegevust lubada.
(c) Erandi tegemine, st alternatiivide kaalumine (mida võib pidada ka eraldi alaetapiks) ja hüvitusmeetmete väljatöötamine: kui ebasoodne mõju ala suhtes kaasneb ja soovitakse siiski kaaluda tegevuse lubamist, lisandub kolmas etapp. Sellisel juhul on vaja hinnata alternatiivide puudumist ning hinnata mõjuvate põhjuste olemasolul ka nende kaalukust. Lisaks peab sellisel juhul välja töötama vastavad asendusmeetmed (hüvitusmeetmed), et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse.
Natura erandi hindamise ja erandi kehtestamise etapid
Plaanide ja projektide hindamine seoses Natura 2000 aladega – metoodiline juhend elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artiklite 6(3) ja (4) kohta (Euroopa Komisjoni 28.09.2021 teatises C(2021)6913)
1 Alternatiivlahenduste uurimine
Uurida tuleb kõiki alternatiivlahendusi, sealhulgas vajadusel alternatiivseid asukohti. Uurimine peab hõlmama nullvarianti (hüdroenergia tootmise lõpetamine paisul) ning kui sellel on alamvariante (pais ja paisjärv säilivad; pais säilib, ent paisjärv üksnes osaliselt; pais säilib, ent paisjärv mitte; pais säilib väheste ümberehitustega jms,), siis tuleks neid kõiki kaaluda. Ühtegi alternatiivi ei või kaalumata pelgalt majanduslike kaalutluste tõttu.
2 Üldise huvi seisukohast eriti mõjuvate põhjuste uurimine
Eeldab, et asjaomane põhjus on täpselt määratletud. (Näiteks peaks olema selge, kas muinsuskaitseline huvi seisnes üksnes kultuurimälestiseks oleva paisu säilitamises, paisu koos paisjärvega säilitamises või veel milleski muus. Juhul, kui muinsuskaitseline huvi on laiem, kui kultuurimälestiseks oleva paisu säilitamine, siis tuleks seda detailselt selgitada ja põhjendada. Lisaks tuleks põhjendada, kuidas on hüdroenergia tootmise jätkamine vältimatult vajalik selleks, et kultuurimälestis ja/või selle ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslik struktuurielement säiliks. )
3 Hüvitusmeetmete kavandamine
Tuleb anda hinnang nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule.
Hüvitusmeetmeteks, mille eesmärgiks on tagada
olemasolevate elupaikade kvaliteedi tõstmine;
muud meetmed, mis aitavad vältida Natura 2000 võrgustiku sidususe edasist vähenemist.
Hüvitusmeetmed peavad ( LKS § 70 prim):
1) olema suunatud ebasoodsalt mõjutatavatele elupaikadele ja liikidele ning olema oma ulatuselt võrdelised tekitatava kahjuga;
2) toimima ebasoodsalt mõjutatavale elupaigale võimalikult lähedal;
3) tagama ebasoodsalt mõjutatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise eesmärkidega samaväärsete eesmärkide saavutamise;
4) täitma rakendus- ja kaitsekorralduslikke eesmärke, nii et nende meetmete abil saaks säilitada või suurendada Natura 2000 võrgustiku sidusust.
Natura 2000 võrgustiku üldine sidusus, on:
1) elupaikade taastamine;
2) uute elupaikade loomine;
4 Asjakohasel juhul Keskkonnaameti poolt Keskkonnaministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimine Natura erandi kehtestamiseks
