Signed in as:
filler@godaddy.com
8. Olulisemad kaitsemeetmed Kunda jõe hoiualal (mida vaja rakendada)
Ülekaalukalt kõige olulisemateks kaitsemeetmeteks Kunda jõe hoiuala seisukohalt on järgmised:
1) Hüdroelektrienergia tootmise lõpetamine IMG Energy paisu juures;
2) Hüdroelektrienergia tootmise taaskäivitamise mittelubamine käimasoleva Kunda HEJ taaskäivitamise KMH protsessis;
3) Kunda jõe alamjooksul asuva kolme paisu likvideerimine ning jõe taastamine paisude juures võimalikult looduslähedasel kujul.
Kui eelnimetatud kaitsemeetmeid rakendada ei suudeta, siis pole Kunda jõe hoiualal kaitstavate tunnusliikide lõhe ja jõesilmu soodsa kaitseseisundi saavutamine võimalik. Ka jõe kui elupaiga soodne kaitseseisund ning hea seisund EL Veepoliitika raamdirektiivi mõistes jäävad saavutamata.
Paisude säilimisel on võimalik rakendada küll teatavaid leevendusmeetmeid, näiteks elektrienergia tootmise lõpetamine ja kalapääsude rajamine, kuid keskkonnaeesmärkide saavutamiseks pole need meetmed piisavad ning seda järgmistel põhjustel:
1) Hüdroelektrienergia tootmise lõpetamine võimaldab lõpetada vee äravoolu tsüklilise reguleerimise madalvee perioodidel. Looduslik hüdroloogiline režiim parandab kaitsealuste liikide elutingimusi jõe alamjooksul. Kuid see puudutab vaid 2,3 km pikkust jõeosa allpool Kunda HEJ paisu. Samal ajal säilib aga jõe tõkestatus, lõhe jaoks jääb hinnanguliselt 84% sigimis- ja noorjärkude kasvualadest kättesaamatuks, jõesilmu jaoks jääb 84% sigimisaladest ning >90% vastsete elupaigaks sobilikest jõelõikudest kättesaamatuks.
2) Kunda HEJ ja IMG Energy paisude juurde pole võimalik rajada väikese languga ja suure vooluhulgaga kärestikulisi möödaviikpääse. Kalade läbipääsu tagamiseks näevad arendajad lahendusena ainult võimalust kalaliftide rajamiseks. Kalaliftid ei ole aga sobilikud jõesilmu ülesvoolu rände tagamiseks (NB! juba rajatud kalalift IMG Energy paisu juures on jõesilmule rändevõimaluse tagamiseks täiesti sobimatu). Ka lõhele ülesvoolurände tagamiseks on kalalift vähesobiv abinõu. Täiskasvanud lõhe üldjuhul pigem ei sisene kuhugi kitsasse prakku, pilusse või puuri. Lõhega teistes riikides tehtud telemeetria- ja käitumisuuringud on näidanud, et lõhele on enamasti kalapääsude puhul probleemiks motivatsiooni puudumine kalapääsu sisenemiseks, mitte füüsiline võimekus kalapääsu läbida.
3) Lisaks ülesrändele peavad kalad paisu juures ka alla rännata saama. Ohutu allavoolu ränne nii suguküpsete lõhede kui ka lõhe noorjärkude ja jõesilmu laskujate jaoks ei saa tähendada kindlasti laskumist läbi hüdroelektrijaamade turbiinide (kujutlusvõimet parandab teadmine, et mitmed Eesti elektrijaamade turbiinid töötavad kiirusega ca 500 pööret minutis). Suguküpsete lõhede sattumist turbiinidesse on võimalik vältida
tõkestusvõredega, teoreetiliselt on võimalik rajada ka laskuvad kalateed. Samas pole sugugi kindel, et täiskasvanud lõhed, kelle pikkus on tavaliselt vahemikus 0,8…1,3 m sooviks siseneda 0,5 m läbimõõduga torusse, mis näiteks on rajatud IMG Energy paisul kalade allavoolu rände tagamiseks. Suured lõhed üldjuhul hoiduvad eemale pisikestest pragudest, piludest ja torudest. Neisse sisenemine ei tundu neile atraktiivne. See, et mingi toru on kalade füüsiliselt läbitav, ei tähenda kindlasti mitte seda, et kala sinna torusse ka sisse läheb.
20…25 mm võred takistavad ainult osaliselt lõhe noorjärkude sattumist turbiinidesse. Suur osa lõhe laskuvaid noorjärke satub võrest hoolimata ikkagi turbiinidesse. Jõesilmu laskujate mõõtmed on aga sedavõrd väikesed, et neid takistavate võrede rajamine (ava < 5 mm) pole reaalselt teostatav (võre pole hooldatav).
4) Kunda jõe alamjooksust ca 2,5 km pikkune jõeosa on paisjärveline veekogu, kus tüübiomasele elustikule ja kaitsealustele liikidele sobivad elutingimused puuduvad. Mujal maailmas tehtud uuringud on näidanud, et laskuvatele lõhe (väga tõenäoliselt ka jõesilmu) noorjärkudele on paisjärved oluliseks rännet takistavaks ning suremust suurendavaks teguriks.
5) Paisude taha kogunevad setted, millega kaasneb pidev oht ulatuslikeks setetereostusteks allpool paise.
AO PAISJÄRVE JA NÕMME VESKIJÄRVE MEETMEKAVAD
Väike-Maarja Vallavalitsus tellis uuringu Ao ja Nõmme Veskijärve paisjärvede seisundi ja koormusallikate analüüsi, et välja selgitada paisjärvede tervendamisvõimalused ja nende mõju allavoolu jäävatele veekogumitele. Paisjärved paiknevad Lääne-Virumaal, Väike-Maarja valla territooriumil. Ao paisjärv paikneb Põltsamaa jõel, Nõmme Veskijärv aga Nõmme jõel, mis on Põltsamaa jõe lisajõgi. Mõlemad jõed on lõhe, jõe- ja meriforelli ning harjuse jaoks olulised elupaigad. Nõmme Veskijärve sissevoolu vahetu ümbrus paikneb NATURA 2000 alal, ka seal on väärtuslikke looma- ja taimeliike ning elupaiku. Seetõttu on oluline paisjärved tervendada ja leida selleks sobivaimad meetmed. Töö eesmärk on seega hinnata paisjärvede mõju (allavoolu jäävale) veekogumile ning koostada meetmekava nende paisjärvede seisundi parandamiseks.
SAESAARE PAISU LIKVIDEERIMISE TEATISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
RMK Põlvamaa metskond esitas Keskkonnaametile 09.02.2015 kirjaga nr 3-1.1/19 Saesaare paisu likvideerimise teatise. Teatise alusel otsustas Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon algatada 16.02.2015 otsusega nr PVV 6-5/14/9812-21 keskkonnamõju hindamise RMK Saesaare paisu likvideerimise teatisele, kuna kavandatav tegevuskoht asub Natura 2000 võrgustiku alal ning tegevusega võib kaasneda oluline mõju Ahja loodusalale, sealsetele elupaikadele ja liikidele, seega on kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju.
