Signed in as:
filler@godaddy.com
Viimasel kümnendil, mil Keskkonnaamet on hakanud otsusekindlamalt keelduma paisutamiseks vajalike veelubade väljastamisest ja varasemalt välja antud veelubade pikendamisest, on toimunud palju kohtuvaidlusi. Samm-sammult on antud kohtute poolt täpsustusi kuidas kehtivat õigusruumi rakendada. Järgnevalt on kohtute poolt väljaöeldud seisukohad, mis aitavad õiguspäraseid otsuseid teha:
Paisutamise keelamine ei ole omandipõhiõiguse või ettevõtlusvabaduse piiramine. (vt Riigikohus asjas 3-17-2565, p 31)
Riigil puudub kohustus luua ettevõtjale keskkonnaeesmärkide arvel ettevõtja äritegevuseks majanduslikult võimalikult soodsad tingimused.
Vee erikasutusloa andmisest keeldumisest ei tulene juriidilist keeldu nende majandustegevuseks. Keeldumine mõjutab nende kaebajate ettevõtlust vaid faktiliselt ja kaudselt. See seos on aga liiga kaudne, et võiks kõnelda nende omandipõhiõiguse või ettevõtlusvabaduse riivest. Vabadusõigused ei hõlma ettevõtja nõudeõigust riigi vastu, et riik looks keskkonnaeesmärkide arvel ettevõtja äritegevuseks majanduslikult võimalikult soodsad tingimused. (vt Riigikohus asjas 3-17-2565 p 31)
Saja aasta tagust olukorda pole vaja taastada, tuleb saavutada ala kaitse eesmärgid (vt Riigikohus asjas 3-17-1739 p.29)
2000 alale seatud kaitse-eesmärgid tuleb täita (vt Riigikohus asjas 3-17-2565, p-d 28, 29).
Kohustuslik on vältida kaitsestaatuse halvenemist ning saavutada kaitse-eesmärgid.
Negatiivse mõju ilmnemisel on tegevus loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 29 lg 3 järgi erandkorras lubatav juhul, kui tegevusel puuduvad alternatiivsed lahendused ning see on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning rakendatakse hüvitusmeetmeid. Sellisel juhul võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. (vt Tallinna Ringkonnakohus asjas 3-20-2608 p.18)
KeA saab Vabariigi Valitsuse poole erandi kohandamiseks pöörduda alles siis kui kõik tingimused on täidetud (vt Tallinna Halduskohus asjas 3-20-2608, p 21).
Lähtudes loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 29 lg 3 ja 4 saab loa anda üksnes juhul, kui esinevad üheaegselt järgmised tingimused: 1) alternatiivsed lahendused puuduvad; 2) projekt tuleb ellu viia üldiste huvide mõjuval põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; 3) Vabariigi Valitsus annab nõusoleku; 4) liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni).
Menetluslikuks eelduseks on nn Natura hindamise läbiviimine, mis on keskkonnamõju hindamise osaks ning kõik KMH-ga seotud pädevused (KeHJS § 9, 20, 22) kuuluvad KeA-le kui veeloa andjale (VeeS § 191 lg 1).
Alles siis, kui Natura erandi kohaldamiseks kõik tingimused (alternatiivsed lahendused puuduvad; projekt tuleb ellu viia avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada pärast loa andmist Euroopa Komisjoni)) on täidetud, saab pöörduda Vabariigi Valitsuse poole taotlusega Natura erandi rakendamiseks.
Valitsuse poole pöördumiseks peab keskkonnamõju hindamisearuanne sisaldama analüüsi Natura erandi rakendamise võimalikkuse kohta ja väljatöötatud hüvitusmeetmeid, vastasel juhul puudub Vabariigi Valitsusel piisav informatsioon otsuse langetamiseks.
Keskkonnaloa väljaandmisest võib keelduda ka KMH-ta, kui on niigi selge, et keskkonnaloa andmine on konkreetsel juhul välistatud (vt Riigikohus asjas 3-17-2565 p 11)
Kuna kultuuripärand on osa keskkonnast, siis pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on Keskkonnaamet.
(vt Riigikohus asjas 3-17-1739 p 34)
34. Muinsuskaitseseadus ei keela mistahes muutusi, vaid ainult sobimatud muutused (MuKS § 3 lg 3). Ka kultuuripärand on osa keskkonnast (KeHJS § 21). Pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on seega Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4).
13. ..loa andja võib KMH aruande esitamata jätmise puhul menetluse venimise vältimiseks anda arendajale KMH aruande esitamiseks või täiendamiseks tähtaja ning selle tähtaja eiramise korral jätta taotluse läbi vaatamata.
31. Arvestades loodusdirektiivi nõuetest kõrvalekaldumise rangeid eeldusi, on põhjendatud asuda seisukohale, et muinsuskaitseline huvi ei õigusta kaebajale energia tootmiseks loa andmist. Täidetud ei ole ka eeldus, et alternatiivsed lahendused puuduvad. Samal põhjusel on KKA õigesti leidnud, et kõrvalekaldumist nendest nõuetest ei õigusta avalik huvi hüdroenergia tootmise vastu. (vt Riigikohus asjas nr 3-16-478 )
Argumendid nagu kultuurimälestiseks tunnistatud ehitiste kompleks ei oleks enam kasutusel oma algsel otstarbel ning argument, et paisjärve säilimine on muinsuskaitselisest huvist eelistatum, et mälestis oleks vaadeldav talle iseloomulikus keskkonnas, ei kaalu üles võimalikku ohtu Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, sh arvestades, et paisjärve olemasolu kui selline halvendab oluliselt kaitsealuste liikide elutingimusi.
Muinsuskaitse seadus ei keela paisude rekonstrueerimist (vt Riigikohus asjas 3-17-1739. P 34)
Muinsuskaitselise kaitsevööndi kehtestamine ei saa kohustada Keskkonnaametit paisutust säilitama vastuolus keskkonnaõiguse normidega. (vt Riigikohus asjas 3-21-150 p 31 )
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-21-150/64
Muinsuskaitselise kaitsevööndi kehtestamine ei sunni KeA‑d veeluba andma ega või takistada paisutuse likvideerimist, kui likvideerimine on vajalik ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks (juhul kui veeluba ei anta). Paisutamine on loakohustuslik tegevus ning mälestise kaitsevööndi kehtestamine ei saa asendada veeluba. Kuna pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on KeA ning EL keskkonnaõiguse normid kaaluvad vastuolu korral üles muinsuskaitselised huvid, tuleb KeA‑l küll veeloa menetluses arvesse võtta muinsuskaitselisi huve, kuid juhul, kui KeA jõuab järeldusele, et neist hoolimata ei ole alust veeluba väljastada, on selle järeldusega seotud ka MKA. Seejuures ei ole veeloa andmisest keeldumine MuKS §‑dega 58 ja 59 hõlmatud tegevus, milleks oleks vaja MKA nõusolekut. KeA‑l on ka endal pädevus arvestada muinsuskaitselisi huve, sest kultuuripärand on osa keskkonnast (vt ka KeHJS § 21).
Arvestades Muinsuskaitseameti seisukohta, et hüdroenergia tootmine ei ole muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik, on KKA põhjendatult asunud seisukohale, et ei esine sellist ülekaalukat avalikku huvi hüdroenergia tootmise vastu (vt Riigikohus asjas 316478 p 27 )
Olemasoleva paisu mõju peab uurima riik (vt Riigikohus asjas 3-17-1739 p 25)
Enne Natura ala loomist alustatud tegevuste keskkonnamõju tuleb ELi õiguse järgi hinnata tagantjärele, kui nende jätkamine võib ala olukorda täiendavalt halvendada või kaitse-eesmärkide saavutamist takistada. Eesti õigusega ei ole arendajale niisugust kohustust pandud, mistõttu peab järelhindamise korraldama Keskkonnaamet.