Linnamäe pais Jägala jõel

GPS koordinaadid: 59°27'55"N 25°09'26"E

Jägala jõgi  

Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis.. Oma 98,8km pikkuse ja 1500 km2 valgalaga paigutub ta auväärsele kolmandale kohale. Jägala jõgi saab alguse Pandivere kõrgustiku lääneservalt ning kulgeb kagu-loode suunaliselt läbi Järvamaa ja Harjumaa ning suubub Ihasalu lahte. Jõgi on mõõduka languga, millest ligi neljandik ehk 20 m paikneb 5 km kaugusel merest kõrguva Jägala joa ja suudme vahel.

Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist kõrgeim Linnamäe hüdroelektrijaama pais paikneb jõe suudmest 1,3 km kaugusel. Linnamäe pais paisutab vee 9,9 m kõrgusele.

Linnamäe paisul puudub toimiv kalapääs ja püsiv vee erikasutusluba. Olemasolevat veeluba on pikendatud üle 10 korra seoses erinevate kohtuvaidlustega. 

Jõe veerežiim on tugevalt mõjutatud Tallinna veehaardesüsteemist, mille tõttu on juhitud osa ülemjooksul läheduses asuva Pärnu jõe vett Jägala jõkke. Keskjooksul omakorda juhitakse osa Jägala vett kõrval asuvasse Pirita jõkke Paunküla veehoidlasse ning veidi allpool Kaunissaare veehoidlast Pirita jõel asuvasse Vaskjala veehoidlasse. 

Olgugi, et Jägala jõe hüdroloogiline režiim on tugevalt mõjutatud inimtegevusest, on jõgi üks Soome lahe vesikonna veerohkemaid, olles kolmandal kohal Narva jõe ja Keila jõe järel. Seda potentsiaali märkasid ligi 100 aastat tagasi ka piirkonna töösturid ning jõe suurima languga lõigule ehitati Linnamäe hüdroelektrijaam.

Jägala jõe ja Jõelähtme jõe alamjooks asuvad Jägala jõe hoiualal, mille kaitse-eesmärk (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=7;30947564;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1410089851) on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse.

Paisu mõju ökosüsteemile ja vee-elustikule  

Kuna Linnamäe pais asub merest vaid 1,6 km kaugusel, on see ületamatuks takistuseks enamikule jões elutsevatest liikidest. Olgugi, et 5 km merest on elustikule samuti loodusliku takistusena ületamatu Jägala juga, asub just alamjooksu kõige mitmekesisem ja väärtuslikum ala paisjärve all ning sealt üles kuni joani. Jägala jõe alamjooksul, Linnamäe paisust allavoolu jäävates seirelõikudes oli kalastiku seisund kesine. 

Halva seisundi peamisteks põhjuseks Jõelähtme jõe alamjooksul ja Jägala jões ülalpool Linnamäe paisu olid siirdekalade (jõesilm, lõhe, meriforell, siirdesiig, vimb, ogalik) puudumine, harjuse väga madal arvukus (seirepüükidel ei leitud), teivi, turva ja ründi puudumine. Kalastiku hea seisundi saavutamise eeldusteks on Linnamäe paisu avamine ning Linnamäe paisjärve likvideerimine. Sel juhul on võimalik siirdekalade tõus Jägala jões Jägala joa alustesse jõeosadesse, selle tulemusena tekib väga olulisel määral juurde siirdekaladele, lõhelastele jt ritraalsetes jõelõikudes esinevatele kaladele sobivaid elu- ja sigimispaiku ning ühtlasi ühendatakse praegused Linnamäe paisu poolt isoleeritud kalaasurkonnad. 

Loodusliku keskkonna taastamise järel saab olema kaitsealustele kaladele sobiva pinna suurus 11 ha. Teise meetmena on vajalik Jägala HEJ veekasutuse oluline piiramine. Praegu toimuv regulaarne vee liigvähendamine jões (vesi juhitakse 0,3 km ülalpool juga kanali kaudu hüdroelektrijaama ning ca 1 km pikkune kärestik jääb regulaarselt väga veevaeseks) ei loo Jägala joa alusel jõelõigul kaladele vastuvõetavat elukeskkonda. Linnamäe paisu alustes jõeosades hinnati kalastiku seisund seirepüükide põhjal kesiseks. Hea seisundi saavutamiseks oleks vajalik lõpetada jõe äravoolu reguleerimine Linnamäe HEJs. Väga oluliselt aitaks hea seisundi saavutamisele kaasa Linnamäe paisu avamine ning paisjärve likvideerimine.  

Linnamäe pais ja hüdroelektrijaam  

Linnamäe pais valmis 1924. Paisukeha ehitati tollal uudsest raudbetoonist ning oma 10 meetrise paisutuskõrgusega oli omal ajal kõrgeim paisehitis Eestis. Soome arhitekt projekteeris paisu juurde kalatrepi, mis ennesõja aegsel ajal töötas, aga väga efektiivne ei olnud.

Pais rajati, et toota elektrit Tallinnas asuva tselluloosivabriku tootmise tarbeks. Hüdroelektrijaama ja tehase vahele rajati spetsiaalselt elektritrass. 

Linnamäe paisu rajamisega ja veetaseme tõstmisega ujutati ülesvoolu üle väga suur kanjonit meenutav kivise-kruusase põhjaga jõelõik. Tekkinud Linnamäe veehoidla laiub 31,1 hektaril ning on ligi 1,25 km pikkune seisuveega tehisveekogu, mille maht on üle 1 000 000 m3.

Linnamäe HEJ lõhkasid taganevad veneväed 1941 a, mille tulemusena hävis turbiinihoone täielikult ja paisukeha sai kahjustada.

2002. aastal avas Eesti Energia AS 1941. aastal hävitatud HEJ asukohas uue elektrijaama, mille tootmisseadmeteks on kolm Waterpump OY mittereguleeritavat propellertüüpi turbiin-generaatoriga summaarse võimsusega 1152 kW, aastas toodab jaam elektrit vahemikus 5–7 GWh. Eesti Energia lubas HEJ rekonstrueerimisel, et tulevikus tagatakse kalapääs. 2013 a läbiviidud uuring näitas, et ainuüksi kalapääs ei taga kaitsealustele kaladele vajalikku elukeskkonda. Kaitseluste liikide heaks käekäiguks on vaja ka taastada kärestikuline jõgi mis tähendaks elektritootmise lõpetamist.

2017. a müüs Eesti Energia avalikul enampakkumisel Wooluvabrik OÜ-le ja algas kemplus Keskkonnaametiga, kes on keeldunud  uue vee-erikasutusloa väljastamisest, kuna Natura erandi tegemiseks eeltingimused ei ole täidetud. Praegu kehtiv veeluba kehtib kuni  31.12.2024.  Wooluvabriku palvel on protsessi sekkunud ka Kultuuriministeerium, kes on küll püüdnud läbi muinsuskaitsevööndi kehtestamise põlistada paisjärve ja viinud Vabariigi Valitsuses läbi otsustusprotsessi, mille tulemusena Vabariigi Valitsus andis Keskkonnaametile nõusoleku anda elektritootjale vee-erikasutusluba. Selle korralduse vaidlustasid kohtus keskkonnaorganisatsioonid. Keskkonnaamet avaldas otsuse eelnõu veeloa andmisest keeldumiseks, kuna Natura erandi tegemiseks eeltingimused ei ole täidetud. Kultuuriministeeriumi püüe paisjärve põlistamiseks on kohtuotsusena tühistatud. 

 Eestis on hiljaaegu põhjalikult uuritud Eesti 20. sajandi arhitektuuripärandit perioodist 1870–1991. Selleks viidi läbi spetsiaalne projekt „Eesti väärtusliku 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“. Aastatel 2008–2009 viidi läbi projekti I etapp, mille käigus koostati maakondlikud ülevaated XX sajandi arhitektuurist. Projekti käigus uuriti 2300 objekti, registrisse arvele võeti 1772. Selle raames käsitleti mitut Eesti 20. sajandi hüdroelektrijaama, kuid Linnamäe hüdroelektrijaam tähelepanu ei pälvinud. Mälestiseks tunnistamise menetlus algatati Vanaveski vesiveski paisu (ehitatud 1920-30ndatel), Sindi hüdroelektrijaama hoone (ehitatud 1928), Tudulinna hüdroelektrijaama (ehitatud 1950) ja Leevaku hüdroelektrijaama (ehitatud 1947) suhtes. Dokumenteerimine ilma mälestiseks tunnistamise ettepanekuta on koostatud ka Joaveski papivabriku hüdroelektrijaama kohta. Linnamäe HEJ-st ei märgitud ära.

Linnamäe muinsuskaitse väärtus tuli kaalumise alla alles 2015. a. kui Jõelähtme Vallavalitsus pöördus paisjärve äärse elaniku soovil  Muinsuskaitseameti poole,  et võtta Linnamäe HEJ muinsuskaitse alla (sooviga säilitada paisjärv). Menetluse käigus tuvastas Muinsuskaitseamet:

1. Linnamäe HEJ ja sisseseade (turbiinid ja muu)  on uusehitis ja arhitektuuri osas esinduslikkus puudub ja seda kaitse alla võtta ei saa;
2. ajaloolisena on säilinud kaks müürijuppi kahel pool elektrijaama, need jäävad kaitse staatusest välja ja
3. ehitismälestisena võetakse kaitse alla kalatrepp ja pais.

Praegu Jägala jõel asuv Linnamäe HEJ on uusehitis. Arhitekt Raine Karpi sõnul ta Linnamäe HEJ  projekteerimisel ei jäljendanud vana hoonet kuna praegused turbiinid on väiksemad kui vanad, lisaks projekteeris ta kompleksi koosseisu modernse erkpunase silla ja vaateplatvormi, mis on küll kaunid kuid mida algupäraselt ei olnud ja mis oluliselt moonutavad algupärast visuaali. Seetõttu on  kompleks koos paisu ja kalatrepiga valdavas mahus ehitatud 2002. aastal või hiljem.Algusaegadest pärit osad on aga vigaselt (pais) või otstarvet muutvalt (kalatrepp) rekonstrueeritud.  Ka 1924. aastal Linnamäe HEJ ehitamisel ei säästetud ei loodust ega muinaslinnust. Muinaslinnusest võeti ehituseks täitematerjali ning ehitusplatsi ja tööliste barakkide jaoks kaevati linnus suures ulatuses pahupidi. Jõgi paisutati üles ja paisjärve alla jäid nii väärtuslikud lõhe, forelli, vimma, siia ja jõesilmu kudealad kui ka muinaslinnuse juurde kuuluvad asulakohad. 

Võimalikud lahendused looduskeskkonna taastamiseks  

Kalade rändetee tõhusaks avamiseks ja liikide elupaikade taastamiseks väljatöötatud variandid:

1) Variant 1 - Likvideeritakse vasakul kaldal paiknev betoonist umbpais, ülejäänud hüdrosõlme elemendid säilitatakse. Jõgi juhitakse paisust mööda vasaku kalda poole rajatavat uut voolusängi. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala planeeritakse ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga. 

2) Variant 2 - Likvideeritakse ülevoolupaisu betoonkeha ja voolurahusti. Ülejäänud hüdrosõlme elemendid säilitatakse. Jõe vool juhitakse läbi ülevoolupaisu laiuse ava, milleks rajatakse paisu ülavee poolele uus voolusäng. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala planeeritakse ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga. 

3) Variant 3 - Kõik paisu konstruktsioonid lammutatakse, jõe org paisu piirkonnas taastatakse looduslähedasena. Lammutatud konstruktsioonide lõigus rajatakse tehiskärestik pikkusega 115 m, põhjalanguga 2%, põhja laiusega 24 m.

Veeloa info

 Veeloa   number: L.VT.HA-171918

 Veeloa algus 15.01.2008

 Veeloa lõpu kuupäev:  31.12.2024

Kalapääs puudub 

Pooleli olevad kohtuvaidlused: Vaidlused ringkonnakohtus 3-22-1199 ja halduskohtus 3-24-2250

Erinevate osapoolte seisukohad 13.08.2024. Vikerraadios. Kaili Viilma, Vahur Kivistik, Kaire Tooming. https://vikerraadio.err.ee/1609423621/kaili-viilma-vahur-kivistik-kaire-tooming-linnamae-hudroelektrijaamast?fbclid=IwY2xjawGPAo9leHRuA2FlbQIxMAABHdbuPB79d0zNlDdltI7MZhe_wrxDvRhEVM-QRsCkfs--pbzuMuMYpd6EnQ_aem_C5LOAmO2W0AsPZxgTWMgYg