Vahakulmu pais Valgejõel

GPS koordinaadid:   59.244791, 26.056489 

Vahakulmu järv (ka Vahakulmu paisjärv, VEE2071610) asub Lääne-Virumaal  Tapa vallas, Vahakulmu küla lähedal Pandivere tundliku põhjavee alal Porkuni järvest algava Valgejõel (VEE1079200), suudmest (Hara lahte) 72 km kaugusel. Valgejõgi on kaitsealuse liigi kudemis- ja elupaik. Vahakulmu paisjärv on avalik veekogu, omanik on Tapa vald.

Vahakulmu pais koosneb liigveelaskmest, veskilüüsist ja sanitaarvooluhulga läbilasketorust. Liigveelase on üheavaline, ava laius 3,95 m.

Veetaseme reguleerimine toimub puitkilpvarjade abil. Varja avasid on 3 ja puhasava on 3,7 m. Paisutuskõrgus paisude registri järgi on 1,7 m. Aprilli 2012 mõõtmise andmetel oli üla- ja alaveetasemete vahe 2,4 m. Pais on kaladele ületamatu rändetõke.

Valgejõgi

Valgejõgi kuulub kogu ulatuses lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (RTL 2002, 118, 1714; RT I, 29.07.2011, 25) ning lõhe, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1). Lisaks on Valgejõe ca 60 km pikkune alam- ja keskjooksu lõik, Rauakõrve oja suudmest Loksa linnani (Riige 2007), Natura 2000 ala. Valgejõe puhul on Natura kaitseväärtusteks jõgi kui elupaik (EL Loodusdirektiivi tüüp 3260), kaladest ja sõõrsuudest jõesilm, lõhe, võldas (Cottus gobio) ja hink (Cobitis taenia), vee selgrootutest paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja rohevesihobu (Ophiogomphus cecilia) ning vee-eluviisiga imetajatest saarmas (Lutra lutra). 

Paisu mõju

Valgejõe ülemjooksu loomulikku hüdroloogilist režiimi mõjutab oluliselt Vahakulmu paisjärv, mille väljavoolus mõõdeti veetemperatuuriks 25,1 °C. Mõõtmistulemused näitavad, et väga soojadel suvedel võib Valgejõge Vahakulmu lõigus klassifitseerida ka soojaveeliseks. Lisaks veetemperatuuri olulisele soojenemisele kaotab Valgejõgi Vahakulmu paisjärve läbides väga suure osa oma vooluhulgast . Nimetatud fenomen on tõenäoliselt tingitud sellest, et Vahakulmu paisjärv asub karstialal, mistõttu mingi osa veest neeldub maapinda. Forelli noorjärgud ei suuda seesugustes tingimustes nii kõrgeid veetemperatuure üle elada . Ilma paisjärve negatiivse mõjuta võiks piirkonnas olev jõgi teoreetiliselt toota 267 kaheaastast laskujat, mis oleks üle 5% kogu Valgejõe potentsiaalsete laskujate hulgast 2020. aastal.  Lisaks eelpoolmainitule on tõenäoline, et Vahakulmu paisjärve (paisutuse kõrgus 1,8 m) all on peidus forellile sobivat koelmu- ja eluala. Lisaks oleks külmaveeline jõeline biotoop võrrelduna soojaveelise järvelise biotoobiga oluliselt paremaks elupaigaks ka näiteks täiskasvanud forellile, trullingule, ojasilmule jne (st kõigile liikidele, kes looduslikult jõgede jaheda ja/või külmaveelisi ülemjookse asustavad). Lisaks eelpoolmainitule põhjustavad Vahakulmu paisjärves elutsevad röövkalad (haug ja ahven) tõenäoliselt allavoolu rändavate forelli laskujatele täiendavat suremust. 

Paisu ajalugu

 Paisust vahetult lääne pool asus Saksi mõisale kuulunud Vahakulmu vesiveski. Eesti Vabariigi ajal oli veski eravalduses, üks omanik oli Albert Laast. 

Veski töötas 1959. aastani, seejärel jäi seisma ja lagunema. Varemed on pärandkultuuri objekt. Vahakulmu paisjärv on rajatud vesiveski paisule aastatel 1977-78 vihmutusvee jaoks.

2012. a on koostai Vahakulmu paisule kalapääsu rajamise eelprojekt ja keskkonnamõju eelhinnang.

Parimaks lahenduseks kalade rände tagamiseks pakuti paisu likvideerimist, kuid Vahakulmu paisu likvideerimist peeti sotsiaalsetel kaalutlustel olla teostatamatuks.

Eelprojektis viidatakse Tapa vallavalituse kirjadele 10.2012 nr 7.-2.5/2179 ja 7.-2.5/2180: Vahakulmus jääb vee-erikasutusviisiks veekogu paisutamine rekreatiivsel ja miljööväärtuslikul eesmärgil.

20. märtsil 2014. a otsustas Tapa vallavalitsus Vahakulmu paisu peremehetu ehitisena arvele võtta.

2014. a ehitati Vahakulmu paisule kalapääs. 

Keskkonnaameti spetsialisti Karina Laasiku sõnul hakkas kalapääs tööle. 2014. a tehtud seirearuande põhjal töötas kalapääs efektiivselt. Probleemiks on aga veevaesed perioodid, mil vesi ei jõua kalapääsuni ja liigu paisulävendist allavoolu.

Keskkonna rehabilitatsiooni meetmed

2016. a avaldatud Eesti Maaülikooli, Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ja Limnoloogiakeskuse uuringu aruandes märgitakse, et 2015. a kesksuvest hilissügiseni oli veeseis nii madal, et nõrk läbivool toimus vaid vana paisu alumiste laudade vahelt, uus pais ja kalade möödaviikpääs olid kuival.

2019. a koostatud Valgejõe jõestiku lõhe, forelli, harjuse ja jõesilmu koelmualade kvaliteedi hinnangus märgitakse, et looduslähedase hüdroloogilise režiimi taastamiseks Vahakulmu paisust allavoolu paikneval jõelõigul oleks alternatiiviks Vahakulmu paisu likvideerimine, mille tagajärjel Vahakulmu paisjärve asemele tekiks jõeline elupaik.

2020. a tellis Tapa vallavalitsus tellitud eksperdihinnangu. Hinnangu põhjal on olukorra parandamiseks kaks lahendust: paisutus likvideerida ja tagada kaladele vaba läbipääs paisu lävendis või eemaldada paisjärvest sete ning paigaldada kalapääsu regulaator, mõõtelatt ja veetaseme nivooandur. 

1. augustil 2021. a kirjutab Tapa vallavolikogu esimees Maksim Butšenkov, et Vahakulmu paisu teemat arutatakse vallavalitsuse ja vallavolikogu komisjoni tasemel juba 2012. a algusest. Probleem seisneb selles, et Keskkonnaministeerium nõuab tagada nii vajalikku veetaset kui ka kalade läbipääsu. Kõik lahendused vajavad suuri rahalisi vahendeid. Vallavolikogu kohtus kohalike elanikega, kohtumise tulemusi arutati istungil – veehoidlat püütakse säilitada.

 31. märtsi 2022. a vallavolikogu istungil arutati varasemale kahele variandile (paisutuse likvideerimine; valla kuludega uue kalapääsu rajamine ja paisjärve puhastamine) lisandunud kolmandat varianti: paisutus likvideeritakse ja ehitatakse ümber nii, et osa paisjärvest siiski säiliks. Selle variandi eelis on kalade vaba liikumise tagamine, töid saab teostada toetusrahadega ja säilib järv. Volikogu kuulas ära spetsialistide arvamused ja kohalike elanike mõtted ning toetas kolmandat varianti.

Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Mailis Sepa väitel on Vahakulmu paisu ja paisjärve omanik vald. Vallal ei ole võimalik täita kõiki vee erikasutusloa tingimusi. Näiteks ei ole suvel kuivaga kalapääsus vett. Iga-aastane veetaseme alanemine paisjärves on aga otseselt seotud kalapääsu rajamisega. Samuti on vallale kulukas paisu ja kalapääsu pidev hooldamine. Valla keskkonnaspetsialist Sepp tõdes, et Vahakulmu paisu rajatiste likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine läheks maksma umbes 200 000 eurot, millele lisanduks uuringute ja projekteerimise kulu. Teine variant ehk sette eemaldamine, nivooandurite paigaldamine kalapääsu ette ja kalapääsu esmased hooldustööd maksaksid ligikaudu 160 000 eurot, kuid lisanduksid iga-aastased hoolduskulud. Kolmas variant on tekitada laiem jõeosa. Milline täpselt, selgub uuringute ja projekteerimiste käigus. Eesmärk on, et kala saaks jões liikuda üles- ja allavoolu. Viimase variandi puhul on võimalik ka riigi poolt rahastusel toetust saada.

Hilisemat infot Vahakulmu paisu seisukorrast ei õnnestu avalikest allikatest leida, ka Tapa valla arengukava 2023-2035 ja eelarvestrateegia 2025-2029 ei sisalda infot Vahakulmu paisu kohta.

Veeloainfo

Veeluba: L.VV/325096

Veeloa algus: 04.07.2014

Veeloa lõpp: tähtajatu

Kaladele on läbipääs tagatud möödaviikpääsuga