Üldised uuringud

Kalapääsude efektiivsuse hindamine projekti LIFE IP CleanEST raames (tegevus D.1.2)

Projekti esimeses etapis võeti vaatluse alla 36 rajatud kalapääsu või muud kalade läbipääsu osas olulist objekti (projekti tegevus D.1.2), kokku 14. vooluveekogul (jõed Kunda, Loobu, Pada, Purtse, Sõmeru, Toolse, Vainupea ja Võsu ning ojad Langi, Mustoja, Udriku ja Varja; samuti tüüpi “oja” kuuluv Altja jõgi ning tüüpi “peakraav” kuuluv Vetiku oja). Sealhulgas teostati kontroll ja viidi läbi uuringuid objektidel (34 tk), kus kalade ülesvoolu rändevõimalused olid eeldatavalt tagatud, seda kas paisu eemaldamise (10 tk), osalise eemaldamise (15 tk) või säilitamise ja kalapääsu rajamise teel (9 tk). Nimelt oli jäänud küsitavusi kalade rändevõimaluste tagatuse osas või puudus hinnang sootuks (või oli varasemast kontrollist möödas palju aega). Projekti tulemustes on toodud iga vaadeldava objekti kohta olukorra kirjeldus ja soovitused.

Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2015

Käesolev uuring on viimane osa pikaajalisest meriforellijõgesid hõlmavast uuringust, mis algas 2007. a ning mille eesmärgiks oli ajakohase tervikülevaate saamine meriforelli asurkondade ja elupaikade praegusest seisundist Eesti jõgedes. Uuring aitab kaasa meie meriforellijõgede jätkusuutlikule majandamisele ning meetmete kavandamisele meriforelli seisundi parandamiseks. 2007. aastal viidi uuringud läbi 19 Kirde- ja Põhja-Eesti vooluveekogul, 2008–2009. aastal 25 Põhja- ja Loode-Eesti vooluveekogul, 2010. aastal 17 Loode- ja Lääne-Eesti vooluveekogul, 2011. aastal 4 Loode-Eesti, 12 Hiiumaa ja 14 Saaremaa vooluveekogul, 2012. aastal 5 LoodeEesti, 12 Hiiumaa ja 6 Saaremaa vooluveekogul, 2013. aastal 1 Loode-Eesti, 2 Pärnumaa, 5 Hiiumaa, 9 Saaremaa ja 2 Muhumaa vooluveekogul, 2014. a 15 Loode-Eesti, 7 Pärnumaa ja 1 Saaremaa vooluveekogul.

Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine

Käesoleva töö eesmärgiks oli Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste siirdekalade kudejõgede kalandusliku potentsiaali hindamine ja kaasa aitamine selle potentsiaali realiseerimisele. Projekti käigus pakuti välja metoodika jõgede kalandusliku väärtuse rahaliseks hindamiseks ning arvutati Jägala, Valgejõe ning Kunda jõe praegune ja potentsiaalne (rändetakistuste puudumisel) kalanduslik väärtus nii kutselise kui ka harrastuspüügi seisukohalt. Projekti käigus valmisid alternatiivide kirjeldused kalade rändetee avamise kohta Valgejõe Kotka ja Nõmmeveski paisude, Jägala jõe Linnamäe paisu ning Kunda jõe Kunda HEJ, Kunda mõisa ja Aravuse paisude juures. Loodi ka 3D visioonid kalade rändetee avamise kohta Linnamäe ja Kunda HEJ paisude juures. Kirjelduste ja 3D visioonide ülesandeks oli näidata, et kalade rändetee efektiivne avamine pakub lisaks kalandusliku väärtuse suurenemisele ka teisi otseseid ja kaudseid positiivseid tagajärgi kohalikele elanikele ning kogukondadele.

Kruvikalapääsude efektiivsuse ja selektiivsuse eksperthinnang Eesti tingimustes

Eesti jõgedel on praegu üle 50 hüdroelektrijaama. Lisaks sellele on ootel veel kümneid paisuomanikke, kes sooviksid endale võimaluse korral hüdroelektrijaama rajada. Jõgede keskkonnaseisundile on aga hüdroelektrijaamad suureks probleemiks. Praktiliselt kõik olemasolevad hüdroelektrijaamad töötavad madalvee perioodidel tsükliliselt vett kasutades ning sellega põhjustatakse allavoolu jäävates jõeosades regulaarselt vee liigvähendamist. Lisaks sellele põhjustavad hüdroelektrijaamades olevad turbiinid kalade vigastumist ja hukkumist.

Käesolev eksperthinnang käsitleb kruvikalapääsude sobivust Eesti tingimustes ja kehtestatud keskkonnaeesmärkide täitmisel.

Kalastiku kaitsemeetmete vajadus hüdroelektrijaamaga paisude juures

Hüdroelektrijaamade ja paisude üldised mõjud kalastikule on teada, samuti on teada kalastiku üldised nõudlused elutingimuste ja rändevajaduse osas.

Käesoleva uuringu eesmärgiks oligi teadvustada praegune olukord ja probleemid hej-dega paisude juures. Eeldatavasti on mitmete hej-dega paisude juures võimalik kalade praeguseid rändetingimusi parandada ning kalade vigastumise/hukkumise ohtu vähendada, teades probleeme ja rakendades lisaks olemasolevatele erinevaid lisameetmeid kalastiku kaitseks.

Töö esimeseks etapiks oli Keskkonnaameti poolt paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks väljastatud veelubade inventuur. Inventuuri läbiviimiseks kasutati keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS abi (https://kotkas.envir.ee/permits/public_index). Inventuuri käigus koostati nimekiri paisudest, kuhu oli väljastatud veeluba hüdroenergia kasutamiseks. Veelubade põhjal koostati andmebaas 33 paisu kohta. Seda nimekirja täiendati paisudega, mille juures hüdroelektrijaama olemasolu oli teada, kuid millel kehtivat veeluba polnud. Lõpuks kujunes andmebaas 40 hüdroelektrijaamaga paisu kohta.

Kõigi andmebaasis olevate hüdroelektrijaamade juures viidi läbi välivaatlused. Iga objekti juures hinnati kalade võimalusi tõusvaks ja laskuvaks rändeks, rände ohutust, kalade kaitseks rakendatud meetmeid, vee liigvähendamise riske paisust allavoolu jäävas jõeosas, määratleti vajalikud tegevused kalastiku kaitseks ja rännete võimaldamiseks, koguti taustteave, mille alusel on võimalik hinnata lisameetmete rakendamise teostatavust.

KALADE KUDETINGIMUSTE PARANDAMISE JÄRELHINDAMINE

Projekti käigus hinnati, kas 2020-2022. a rajatud/taastatud kalade kudealade/ rändeteede puhul on tegemist kalade jaoks töötavate lahendustega.

Käesoleva järelhindamise tulemuste põhjal saab välja tuua järgmised põhijäreldused:

• Kõikidel järelhindamisele kuuluvatel objektidel läbi viidud parendustööd on teostatud nõuetekohaselt ning täidavad vähemalt osaliselt püstitatud eesmärke, parendades seega tõenäoliselt ka kalade elutingimusi kõnealustes piirkondades/veekogudes.

• Kolme objekti puhul leiti, et parendatud/ehitatud lahenduste potentsiaali tõstmiseks oleks edaspidi vajalikud olemasolevat lahendust täiustavad väikesemahulised lisatööd , soovitatavad lisategevused või väikesemahulised ümberehitustööd .

• Selgus, et parendatud koelmualade hindamisel ei saa paljudel juhtudel nö ühekordsete „enne ja pärast“ püükide põhjal tõsiseltvõetavaid järeldusi teha . Ilmekaks näiteks on siinkohal 2022. aasta äärmiselt kuiv suve teine pool ja sügis, mil ebasoodsa aasta mõju tagajärjel polnud väiksematel jõgedel teostatud kalastiku katsepüükide/kudepesade loenduse tulemusi võimalik teostatud tööde hindamisel kasutada. Nimelt maskeerib ebasoodsa aasta mõju parendatud objektidest tuleneda võiva positiivse mõju uuritud elupaigale.

Paisude mõju kalastikule, mõju hindamise ja kompenseerimise metoodika

Uuringus käsitletakse tegureid, mis määravad vooluveekogude kvaliteedi kalastiku seisukohalt ning paisude mõju jõe füüsilisele kvaliteedile.

Teistes riikides kasutatud metoodikad hindamaks paisude poolt kalastikule tekitatavat kahju ja selle kahju kompenseerimise võimalused.

Eesti tingimustesse sobilik metoodika paisude poolt kalastikule tekitatava kahju hindamiseks ja selle rakendamisvõimalused.

2007 a ettepanekud seadusandluse muudatusteks mis on seotud paisudega.

Näited kalastikule tekitatava kahju hindamisest:

Kunda jõgi
Valgejõgi
Vasalemma jõgi

Sanitaarvooluhulkade arvutamine ja paisutustaseme mõõtmine

Eestis on kasutusel olnud nõukogude ajast mõiste sanitaarvooluhulk ning selle 1972.a. pärit arvutamise metoodika, mida kasutatakse siiani vee-erikasutus- või komplekslubade väljaandmisel ja heitvee juhtimisel eesvoolu ning kalakasvatuse projekteerimiseks. Sanitaarvooluhulk, mis on kehtestatud keskkonnaministri 27. juuli 2009.a. määruses nr 39 „Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta“ [20]. Sanitaarvooluhulgaks loetakse kokkuleppeliselt madalveeperioodi 95%-se ületustõenäosusega 30-päeva-keskmist minimaalset vooluhulka. Sellise vooluhulga korral on aga jõeelustiku jaoks tegemist ülimalt ekstreemsete tingimustega, mille arvutuslik esinemissagedus on viis korda saja aasta jooksul.

Töös on analüüsitud erinevaid meetodeid keskkonna/ökoloogilise vooluhulga määramiseks, milledest sobivamaks on leitud laialt kasutust leidnud Tennanti meetod. Analüüsitud on kolme erinevat võimalikku meetodit, mida võib rakendada meie tingimustes. Need on:

1) Tennanti hüdroloogiline meetod, keskkonna/ökoloogiline vooluhulk - 0,3x Qp s.o. 30 protsenti pikaajalisest keskmisest vooluhulgast (Qp).

2) Tennanti hüdroloogiline meetod, keskkonna/ökoloogiline vooluhulk - 0,2x Qp s.o. 20 protsenti pikaajalisest keskmisest vooluhulgast (Qp).

3) 75 % tõenäosusega kuukeskmine minimaalne vooluhulk, mis on leitud eraldi talve ja suveperioodi kohta.

Pärnu jõestiku elupaikade taastamise tulemuslikkuse hindamine

Aastatel 2015-2022 viidi ellu projekt „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“, mille olulisim eesmärk oli Sindi paisu lammutamine ja paisu asemele kärestiku rajamine. Pärnu jõe suudmest vaid 15 km kaugusel peajões asunud Sindi pais sulges siirdekaladele ligipääsu ca 90% Pärnu jõestiku elu- ja kudepaikadest. Projekti käigus avati pais osaliselt 2018. a oktoobris ning täielikult 2019. a septembris, misjärel on merest kudema tõusvatel kaladel rändetee Pärnu jõe kesk- ja ülemjooksule, samuti selle arvukatesse lisajõgedesse taas avatud. Projekti raames muudeti kaladele läbitavaks veel Pärnu jõel asuvad Vihtra ja Jändja pais ning mõned väiksemad paisud Pärnu jõe lisajõgedel (Kullimaa, Nurme, Rõusa ja Helmeti pais vastavalt Vändra, Sauga, Käru ja Kõpu jõel). Kalastiku seisundi paranemiseks Pärnu jõestikus loodi väga head eeldused.

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli hinnata, kuidas need eeldused realiseeruvad, kas ja kuidas kalad kättesaadavaks tehtud elupaigad kasutusele võtavad. Uuring keskendus kahele liigile - vimmale ja jõesilmule. Need liigid rändavad kudemiseks merest vooluveekogudesse ja neile on omane tung liikuda kõrgele ülesvoolu. Jõesilm on teadaolevalt suhteliselt nõrk rändetakistuste ületaja, seega jõestiku nendesse osadesse, kuhu ulatuvad selle liigi ränded, on võimelised rändama ka paljud teised kalaliigid. Uuring hõlmas vimma ja jõesilmu rändeid kogu jõestiku ulatuses, alates kalade sisenemisest jõkke ja liikumistest talvitusaladele kuni kevadiste kuderännete ja kudemise ning sellele järgnenud laskumise või surmani. Jälgiti kalade liikumisi eri jõgedesse, liikumiste ajastust ja tempot, analüüsiti võimalikke rännet segavaid tegureid.

Vohavat neeruhaigust põhjustava parasiidi Tetracapsuloides bryosalmonae leviku ja mõju uuring Eesti lõhilastel

Paisjärved mõjutavad lisaks elupaikade killustamisele ka vooluveekogude hüdroloogilist ja füüsikalist režiimi läbi suurenenud aurumise ning veetemperatuuri tõusu . See mõjutab muuhulgas tugevalt külmaveelembeseid kalaliike nagu lõhilased. Näiteks Atlandi lõhe (Salmo salar) ning jõe- ja meriforell (Salmo trutta) vajavad eluks magevees puhast, jahedat ning hapnikurikast keskkonda , mistõttu võib neid lugeda ka magevee ökosüsteemide üheks hea seisundi indikaatorliikideks. Kliimasoojenemine kombineeritult veemajanduse poolt tingitud füüsikalis-keemiliste muutustega veekeskkonnas mõjutab laiemalt kogu elustikku, sealhulgas haiguste ja patogeenide virulentsust, nakatamisvõimet, levikut ning esinemist. Üheks olulisemaks ning laialt levinumaks parasiithaiguseks Eesti lõhilastel on vohandiline neeruhaigus (proliferative kidney disease – PKD), mis on põhjustatud limaeoslooma Tetracapsuloides bryosalmonae poolt ning millega haigestuvad peamiselt noorkalad oma esimese elusuve jooksul .

This website uses cookies.