Signed in as:
filler@godaddy.com
Looduslähedased lahendused
Kärestik
Kärestik jõesängis tähendab, et jõesäng paisust allavoolu kujundatakse kärestikuks . Kui sellise kärestiku lang on kuni 2%, siis on see alati läbitav kõigile meie jõgedes esinevatele kalaliikidele. Mida suuremaks muutub kärestiku lang, seda enamatel kaladele võib tekkida probleeme kärestiku läbimisega. Kui kärestiku keskmine lang on üle 3,5%, siis muutub see üsna kindlasti mõnedele kalaliikidele ja vanusrühmadele raskesti läbitavaks. Üle 5%-lise languga kärestik on üldjuhul läbitav vaid väga hea ujumisvõimega kaladele.
Paisu kujundamist kärestikuks jõesängis on Eestis kalade rändetee avamisel laialt kasutatud. Selliseid kalapääse on Eestis ligi poolsada.
Looduslähedane tiikide kaskaad jõesängis
Looduslähedane tiikide kaskaad jõesängis tähendab, et jõesäng paisust allavoolu kujundatakse loodusilmeliste tiikide kaskaadiks . Mida väiksem on tiikide kaskaadi lang, seda madalamad on veeastmed, mida kaladel tuleb ületada ning seda lihtsam on kaladel kalapääsu läbimine. Kui tiikide kaskaadi keskmine lang on kuni 3,5%, siis on see enamikule kaladele regulaarselt läbitav. Suurema langu korral tekivad kehvema ujumisvõimega liikidel ja isenditel kalapääsu läbimisel probleemid.
Seda tüüpi kalapääsu suurimaks probleemiks on nende püsivuse tagamine. Suurvesi, jäätumine ning jääminek rikuvad neid sageli ning seetõttu on seda tüüpi kalapääse rajatud Eestis vähe.
Möödavikpääs
Möödavikpääsu puhul rajatakse möödavool paisust jõe kaldale . Võrreldes jõesängis asuva kalapääsuga on eeliseks see, et suurvesi ei pea läbima kalapääsu ja seetõttu on kalapääsus võimalik tagada stabiilsem vooluhulk. Samas võib möödaviikpääsu puhul muutuda probleemiksvoolu leidmine tõusval rändel olevate kalade jaoks ning sissevoolu leidmine laskuval rändel olevate kalade jaoks. Möödaviikpääsu väikese vooluhulga korral on sageli probleemiks ka see, et kaladel puudub motivatsioon kalapääsu sisenemiseks (rändetee jätku otsitakse peavoolu juurest).
See on Eestis üks levinumaid kalapääsu tüüpe. Erinevaid möödaviikpääse on rajatud Eestis ca poolsada.
Kärestikud
Looduslähedane väikese languga kärestik (lang ≤2%)
Looduslähedane suurema languga kärestik jõesängis (lang 2…5%)
Looduslähedane suurema languga kärestik jõesängis (lang 2…5%)
Plussid:
- kaladel puudub probleem kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmisega;
- rändeteel kärestikuni jõudnud kalade jaoks on kärestik loomulik rändetee jätk, kaladel ei saa tekkida motivatsiooniprobleemi kalapääsu sisenemiseks;
- kalapääsu läbimine on jõukohane kõigile vooluvete kalaliikidele ja –vanusrühmadele;
- kalapääs on väärtuslikuks elupaigaks ritraalsetes jõelõikudes esinevatele kalaliikidele;
- kalapääsu on võimalik kujundada sigimispaigad forellile jt kiirevoolulistes jõelõikudes kudevatele kaladele;
- lisaks kaladele on tagatud liikumisvõimalus ka veeselgrootutele;
- reeglina kalapääs hilisemat hooldust ei vaja või vajab seda harva ja vähe;
- kalapääs sarnaneb loodusliku kiirevoolulise jõelõiguga ja sobitub hästi loodusesse.
Miinused:
- kõrgete paisude korral peab kärestik olema väga pikk ning sellega kaasneb suur materjali- ja töömaht ning kõrge ehitusmaksumus;
- suurte jõgede puhul, kui on vajalik jõesängi täitmine, on materjali- ja töömaht suured, maksumus kõrge.
Looduslähedane suurema languga kärestik jõesängis (lang 2…5%)
Looduslähedane suurema languga kärestik jõesängis (lang 2…5%)
Looduslähedane suurema languga kärestik jõesängis (lang 2…5%)
Plussid:
- kaladel puudub probleem kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmisega;
- rändeteel kärestikuni jõudnud kalade jaoks on kärestik loomulik rändetee jätk, kaladel ei saa tekkida motivatsiooniprobleemi kalapääsu sisenemiseks;
- kalapääsu pikkus, materjali- ja töömaht väiksemad võrreldes väiksema languga kärestikuliste kalapääsudega;
- kalapääs on hästi läbitav hea ujumisvõimega kalaliikidele, periooditi suudavad kalapääsu läbida siiski ka kehvema ujumisvõimega kalaliigid;
- kalapääs võib olla elupaigaks lõhelastele, vähesel määral ka teistele kiirevoolulistes jõelõikudes esinevatele kalaliikidele;
- kalapääsu on võimalik kujundada sigimispaigad lõhele ja forellile;
- reeglina kalapääs hilisemat hooldust ei vaja või vajab vähe;
- kalapääs sarnaneb mägijõele ning ilmestab maastikupilti.
Miinused:
- kalapääsu läbimine ei pruugi olla jõukohane nõrga ujumisvõimega kalaliikidele ja isenditele, suurvee ajal võib kalapääsu läbimine olla raske paljudele kaladele, madalvee ajal võib veetäide kärestikul jääda väikseks ning see raskendab kaladele kärestiku läbimist. NB! tuleb arvestada, et kui kärestik projekteeritakse näiteks 3,5%-lise keskmise languga, siis on seal praktikas alati lõike, kus lokaalselt on lang >5%. Need keskmisest suurema languga kohad muutuvadki kaladele raskesti läbitavaks;
- kõrge paisu ning pika kärestiku puhul on vajalik rajada kaladele puhkebasseine, see muudab kalapääsu pikemaks, materjali- ja töömahukamaks ning kallimaks;
- suurvesi ja jääminek võivad ohustada kalapääsu püsivust.
Suure languga tehiskärestik jõesängis (lang >5%)
Looduslähedane suurema languga kärestik jõesängis (lang 2…5%)
Suure languga tehiskärestik jõesängis (lang >5%)
Plussid:
- kaladel puudub probleem kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmisega;
- kalapääsu pikkus, materjali- ja töömaht ning maksumus väiksemad võrreldes väiksema languga kärestikega;
- kalapääs sarnaneb mägijõele ning ilmestab maastikupilti.
Miinused:
- kalapääs sobib asinult väga hea ujumisvõimega kaladele, eelkõige suurtele lõhelastele (lõhe, forell, harjus) ja vimmale. Suurvee ning madalvee ajal võib kärestik olla raskesti läbitav ka väga hea ujumisvõimega kaladele;
- suurvesi ja jääminek võivad ohustada kalapääsu püsivust.
Tiikide kaskaadid
Looduslähedane väiksema languga tiikide kaskaad jõesängis (lang ≤3,5%)
Looduslähedane väiksema languga tiikide kaskaad jõesängis (lang ≤3,5%)
Looduslähedane väiksema languga tiikide kaskaad jõesängis (lang ≤3,5%)
Plussid:
- kaladel puudub probleem kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmisega;
- rändeteel kärestikuni jõudnud kalade jaoks on loodusilmeliste tiikide kaskaad pigem loomulik rändetee jätk, kaladel ei teki motivatsiooniprobleemi kalapääsu sisenemiseks;
- kalapääsu läbimine on regulaarselt (=soodsate veeolude korral) jõukohane kõigile vooluvete kalaliikidele;
- kalapääs on elupaigaks voolulembestele kalaliikidele;
- vahel on võimalik kalapääsu kujundada sigimispaigad forellile jt kiirevoolulistes jõelõikudes kudevatele kaladele;
- lisaks kaladele on tagatud liikumisvõimalus ka veeselgrootutele;
- kalapääs sarnaneb joastikuga ja ilmestab maastikupilti.
Miinused:
- veerohkel ajal võib kalapääsu läbimine nõrgema ujumisvõimega kalaliikide ja -isendite jaoks olla probleemiks;
- suurvesi ja jääminek lõhuvad sageli kiviastmed tiikide vahel ning kalapääs muutub kaladele läbimatuks. Seetõttu sobib selline kalapääs oludesse, kus aastaringne äravool on suhteliselt stabiilne (n väikese valgalaga allikalased jõed) või kus on olemas võimalus suurvee läbilaskmiseks eraldi liigveelaskme või jõe teise haru kaudu;
- kiviastmete läbivoolud võivad ummistuda puurisu jm vooluga allakanduva prahiga ning kalapääs muutub kaladele raskesti läbitavaks. NB! Piisav vaid ühe veeastme ummistumisest või lagunemisest, et kalapääs muutuks kaladele läbimatuks;
- kõrgete paisude korral peab tiikide kaskaad olema pikk ning sellega kaasneb suur materjali- ja töömaht ning kõrge ehitusmaksumus;
- suurte jõgede puhul, kui on vajalik jõesängi täitmine, on materjali- ja töömaht suured, maksumus kõrge;
- vajalik võib olla hilisem hooldus ja tiikidevaheliste kivilävendite remont.
Looduslähedane suurema languga tiikide kaskaad jõesängis (lang >3,5%))
Looduslähedane väiksema languga tiikide kaskaad jõesängis (lang ≤3,5%)
Looduslähedane väiksema languga tiikide kaskaad jõesängis (lang ≤3,5%)
Plussid:
- kaladel puudub probleem kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmisega;
- rändeteel kärestikuni jõudnud kalade jaoks on loodusilmeliste tiikide kaskaad pigem loomulik rändetee jätk, kaladel ei teki motivatsiooniprobleemi kalapääsu sisenemiseks;
- kalapääsu läbimine on keskmiste ja väiksemate vooluhulkade korral jõukohane enamikule vooluvete kalaliikidele;
- kalapääs on elupaigaks voolulembestele kalaliikidele;
- vahel on võimalik kalapääsu kujundada sigimispaigad forellile jt kiirevoolulistes jõelõikudes kudevatele kaladele;
- lisaks kaladele on tagatud liikumisvõimalus ka veeselgrootutele;
- kalapääs sarnaneb joastikuga ja ilmestab maastikupilti.
Miinused:
- suuremate vooluhulkade korral on kalapääs nõrgema ujumisvõimega kalaliikidele raskesti läbitav või läbimatu;
- suurvesi ja jääminek lõhuvad sageli kiviastmed tiikide vahel ning kalapääs muutub kaladele läbimatuks. Seetõttu sobib selline kalapääs oludesse, kus aastaringne äravool on suhteliselt stabiilne (n väikese valgalaga allikalased jõed) või kus on olemas võimalus suurvee läbilaskmiseks eraldi liigveelaskme või jõe teise haru kaudu;
- kiviastmete läbivoolud võivad ummistuda puurisu jm vooluga allakanduva prahiga ning kalapääs muutub kaladele raskesti läbitavaks. NB! Piisav vaid ühe veeastme ummistumisest või lagunemisest, et kalapääs muutuks kaladele läbimatuks;
- kõrgete paisude korral peab tiikide kaskaad olema pikk ning sellega kaasneb suur materjali- ja töömaht ning kõrge ehitusmaksumus;
- suurte jõgede puhul, kui on vajalik jõesängi täitmine, on materjali- ja töömaht suured, maksumus kõrge;
- tõenäoliselt on vajalik hilisem hooldus (risukoristamine kivilävenditelt) ja tiikidevaheliste kivilävendite remont.Plussid:
- kaladel puudub probleem kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmisega;
- rändeteel kärestikuni jõudnud kalade jaoks on kärestik loomulik rändetee jätk, kaladel ei saa tekkida motivatsiooniprobleemi kalapääsu sisenemiseks;
- kalapääsu pikkus, materjali- ja töömaht väiksemad võrreldes väiksema languga kärestikuliste kalapääsudega;
- kalapääs on hästi läbitav hea ujumisvõimega kalaliikidele, periooditi suudavad kalapääsu läbida siiski ka kehvema ujumisvõimega kalaliigid;
- kalapääs võib olla elupaigaks lõhelastele, vähesel määral ka teistele kiirevoolulistes jõelõikudes esinevatele kalaliikidele;
- kalapääsu on võimalik kujundada sigimispaigad lõhele ja forellile;
- reeglina kalapääs hilisemat hooldust ei vaja või vajab vähe;
- kalapääs sarnaneb mägijõele ning ilmestab maastikupilti.
Miinused:
- kalapääsu läbimine ei pruugi olla jõukohane nõrga ujumisvõimega kalaliikidele ja isenditele, suurvee ajal võib kalapääsu läbimine olla raske paljudele kaladele, madalvee ajal võib veetäide kärestikul jääda väikseks ning see raskendab kaladele kärestiku läbimist. NB! tuleb arvestada, et kui kärestik projekteeritakse näiteks 3,5%-lise keskmise languga, siis on seal praktikas alati lõike, kus lokaalselt on lang >5%. Need keskmisest suurema languga kohad muutuvadki kaladele raskesti läbitavaks;
- kõrge paisu ning pika kärestiku puhul on vajalik rajada kaladele puhkebasseine, see muudab kalapääsu pikemaks, materjali- ja töömahukamaks ning kallimaks;
- suurvesi ja jääminek võivad ohustada kalapääsu püsivust.
Möödaviikpääsud
Looduslähedane väikese languga kärestikuline möödaviikpääs (lang ≤2%)
Looduslähedane väikese languga kärestikuline möödaviikpääs (lang ≤2%)
Looduslähedane väikese languga kärestikuline möödaviikpääs (lang ≤2%)
Plussid:
- kalapääsu läbimine on jõukohane kõigile vooluvete kalaliikidele ja –vanusrühmadele;
- piisava vooluhulga korral on kalapääs elupaigaks ritraalsetes jõelõikudes esinevatele kalaliikidele;
- kalapääsu on võimalik kujundada sigimispaigad forellile jt kiirevoolulistes jõelõikudes kudevatele kaladele;
- lisaks kaladele on tagatud liikumisvõimalus ka veeselgrootutele;
- reeglina vajab kalapääs hilisemat hooldust vähe;
- kalapääs sarnaneb loodusliku jõe kõrvalharuga ja sobitub hästi loodusesse.
Miinused:
- kaladele võib olla probleemiks kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmine;
- kui kalapääsu vooluhulk on väike, siis mõnedel kalaliikidel võib puududa motivatsioon sinna siseneda, neid võib peibutada peavool üle paisu liigveelaskme või läbi hüdroelektrijaama;
- kõrgete paisude korral peab möödaviikpääs olema pikk, selleks on vajalik piisava vaba maa olemasolu jõe kaldal, ehitise materjali- ja töömaht võivad olla suured.
Looduslähedane suurema languga kärestikuline möödaviikpääs (2…3,5%)
Looduslähedane väikese languga kärestikuline möödaviikpääs (lang ≤2%)
Looduslähedane väikese languga kärestikuline möödaviikpääs (lang ≤2%)
Plussid:
- kalapääs on läbitav kõigile vooluvete kalaliikidele;
- piisava vooluhulga korral on kalapääs elupaigaks ritraalsetes jõelõikudes esinevatele kalaliikidele;
- kalapääsu on võimalik kujundada sigimispaigad forellile jt kiirevoolulistes jõelõikudes kudevatele kaladele;
- lisaks kaladele on tagatud liikumisvõimalus ka veeselgrootutele;
- reeglina vajab kalapääs hilisemat hooldust vähe;
- kalapääs sarnaneb kärestikulise jõe kõrvalharuga ja sobitub hästi loodusesse.
Miinused:
- kaladele võib olla probleemiks kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmine;
- kui kalapääsu vooluhulk on väike, siis mõnedel kalaliikidel võib puududa motivatsioon sinna siseneda, neid võib peibutada peavool üle paisu liigveelaskme või läbi hüdroelektrijaama;
- paisu ehitustöödel puudub eksimisruum – lokaalselt suurema languga kohad võivad olla kaladele tõsisteks rändetakistusteks;
- kõrgete paisude korral on möödaviikpääs pikk, selleks on vajalik piisava vaba maa olemasolu jõe kaldal, ehitise materjali- ja töömaht võivad olla suured.
Looduslähedane väikese languga tiikide kaskaad-möödaviik (≤3,5%)
Plussid: kalapääs tagab rändevõimaluse parema ujumisvõimega kalaliikidele; kalapääs võib olla elupai
Plussid: kalapääs tagab rändevõimaluse parema ujumisvõimega kalaliikidele; kalapääs võib olla elupai
Plussid:
- kalapääsu läbimine on jõukohane kõigile vooluvete kalaliikidele;
- kalapääs on elupaigaks voolulembestele kalaliikidele;
- vahel on võimalik kalapääsu kujundada sigimispaigad forellile jt kiirevoolulistes jõelõikudes kudevatele kaladele;
- lisaks kaladele on tagatud liikumisvõimalus ka veeselgrootutele;
- kalapääs sarnaneb joastikulise jõeharuga ja ilmestab maastikupilti.
Miinused:
- kaladele võib olla probleemiks kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmine;
- kui kalapääsu vooluhulk on väike, siis mõnedel kalaliikidel võib puududa motivatsioon sinna siseneda, neid võib peibutada peavool üle paisu liigveelaskme või läbi hüdroelektrijaama;
- suurvesi ja jääminek võivad lõhkuada kiviastmed tiikide vahel ning kalapääs muutub kaladele raskesti läbitavaks;
- kiviastmete läbivoolud võivad ummistuda puurisu jm vooluga allakanduva prahiga ning kalapääs muutub kaladele raskesti läbitavaks. NB! Piisav vaid ühe veeastme ummistumisest või lagunemisest, et kalapääs muutuks kaladele läbimatuks;
- kõrgete paisude korral peab tiikide kaskaad olema pikk ning sellega kaasneb suur materjali- ja töömaht ning kõrge ehitusmaksumus;
- tõenäoliselt on vajalik hilisem hooldus (regulaarne risu koristamine kivilävenditelt) ja tiikidevaheliste kivilävendite remont.
Plussid: kalapääs tagab rändevõimaluse parema ujumisvõimega kalaliikidele; kalapääs võib olla elupai
Plussid: kalapääs tagab rändevõimaluse parema ujumisvõimega kalaliikidele; kalapääs võib olla elupai
Plussid: kalapääs tagab rändevõimaluse parema ujumisvõimega kalaliikidele; kalapääs võib olla elupai
Plussid:
- kalapääs tagab rändevõimaluse parema ujumisvõimega kalaliikidele;
- kalapääs võib olla elupaigaks voolulembestele kalaliikidele;
- kalapääs pakub liikumisvõimalust ka osale veeselgrootutele;
- kalapääs sarnaneb joastikulise jõeharuga ja ilmestab maastikupilti.
Miinused:
- kaladele võib olla probleemiks kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmine;
- kui kalapääsu vooluhulk on väike, siis mõnedel kalaliikidel võib puududa motivatsioon sinna siseneda, neid võib peibutada peavool üle paisu liigveelaskme või läbi hüdroelektrijaama;
- nõrgema ujumisvõimega kalaliikidele võib kalapääs olla läbimatu;
- suurvesi ja jääminek lõhuvad kiviastmeid tiikide vahel;
- kiviastmete läbivoolud võivad ummistuda puurisu jm vooluga allakanduva prahiga ning kalapääs muutub kaladele raskesti läbitavaks või läbimatuks;
- ehitustöödel on vajalik äärmine täpsus – üks halvemini õnnestunud kivilävend võib muuta kalapääsu kaladele raskesti läbitavaks või läbimatuks;
- vajalik on hilisem hooldus (regulaarne risu koristamine kivilävenditelt) ja tõenäoliselt ka tiikidevaheliste kivilävendite remont.
