Signed in as:
filler@godaddy.com
Pilukalapääs
Kaladele kõige sobivamaks tarindkalapääsuks tuleb pidada pilukalapääsu. Ühtlasi on pilukalapääs ka tõenäoliselt ainsaks tarindkalapääsuks, mille ehitamist Eesti jõgedele tõsisemalt kaaluda tasub. Tuleb aktsepteerida, et Eesti on lauskmaa ning meie jõgede kalastik pole kohanenud mäestiku- ja eelmäestikujõgede oludega.
Pilukalapääsu on osaliselt kasutatud Kääpa jõe Koseveski paisu juures.
Pilukalapääsul võivad pilud olla kas ainult ühes või mõlemas servas. Kahe-piluline kalapääs võimaldab kalapääsust suuremat vooluhulka läbi lasta ja seda kasutatakse ainult suure vooluhulgaga jõgedel. Tehislikest kalapääsudest tuleb pilukalapääsu pidada kalade jaoks parimaks lahenduseks.
Plussid:
- kalapääs tagab rändevõimaluse osale parema ujumisvõimega kalaliikidele;
- kalapääs pakub liikumisvõimalust ka mõnedele veeselgrootutele;
- toimib suhteliselt hästi ka ülaveetaseme suuremate kõikumiste puhul;
- kalapääs võtab oluliselt vähem ruumi võrreldes looduslähedaste kalapääsudega.
Miinused:
- kaladele võib olla probleemiks kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmine;
- kui kalapääsu vooluhulk on väike, siis mõnedel kalaliikidel võib puududa motivatsioon sinna siseneda, neid võib peibutada peavool üle paisu liigveelaskme või läbi hüdroelektrijaama;
- nõrgema ujumisvõimega kalaliikidele võib kalapääs olla raskesti läbitav;
- kalapääs võib ummistuda puurisu jm vooluga allakanduva prahiga ning muutuda seeläbi kaladele raskesti läbitavaks;
- vajalik on hilisem hooldus (regulaarne risu koristamine kalapääsust;
- tehisilmeline kalapääs ei sobitu maastikku samahästi kui loodusilmeline kalapääs.
Kamberkalapääsud
Kamberkalapääse on Eestis seni rajatud viis tükki ning tuleb loota, et neid enam ei lisanduks.
Kamberkalapääs üla- ja alaavadega kambrite vaheseintes
Kamberkalapääs üla- ja alaavadega kambrite vaheseintes
Kamberkalapääs üla- ja alaavadega kambrite vaheseintes
Plussid:
- kalapääs tagab rändevõimaluse osale parema ujumisvõimega kalaliikidele;
- kalapääs pakub liikumisvõimalust ka mõnedele veeselgrootutele;
- kalapääs võtab oluliselt vähem ruumi võrreldes looduslähedaste kalapääsudega.
Miinused:
- kaladele on sageli problöeemiks kalapääsu sisse- ja väljavoolu leidmine;
- kalapääsu vooluhulk on reeglina väike ning osadel kaladel puudub seetõttu motivatsioon sinna siseneda;
- nõrgema ujumisvõimega kalaliikidele on kalapääs raskesti läbitav;
- kalapääs ummistub väga lihtsalt puurisu jm vooluga allakanduva prahiga. NB! Piisab vaid ühe põhjaava ummistumisest selleks, et kalapääs muutuks kaladele raskesti läbitavaks või läbimatuks;
- vajalik on pidev hilisem hooldus (risu koristamine kalapääsust);
- tehisilmeline kalapääs ei sobitu maastikku samahästi kui loodusilmeline kalapääs.
Kamberkalapääs alaavadega kambrite vaheseintes
Kamberkalapääs üla- ja alaavadega kambrite vaheseintes
Kamberkalapääs üla- ja alaavadega kambrite vaheseintes
Plussid:
- kalapääs tagab rändevõimaluse osale parema ujumisvõimega kalaliikidele;
- kalapääs pakub liikumisvõimalust ka mõnedele veeselgrootutele;
- kalapääs võtab oluliselt vähem ruumi võrreldes looduslähedaste kalapääsudega.
Miinused:
- kaladele on sageli probleemiks kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmine;
- kalapääsu vooluhulk on väike ning paljudel kaladel puudub seetõttu motivatsioon sinna siseneda;
- kalapääs ei sobi pinnalähedal rändavatele kalaliikidele;
- nõrgema ujumisvõimega kalaliikidele on kalapääs raskesti läbitav;
- kalapääs ummistub väga lihtsalt puurisu jm vooluga allakanduva prahiga. NB! Piisab vaid ühe põhjaava ummistumisest selleks, et kalapääs muutuks kaladele raskesti läbitavaks või läbimatuks;
- vajalik on pidev hilisem hooldus (risu koristamine kalapääsust);
- tehisilmeline kalapääs ei sobitu maastikku samahästi kui loodusilmeline kalapääs.
Kamberkalapääs ülaavadega kambrite vaheseintes
Kamberkalapääs ülaavadega kambrite vaheseintes
Kamberkalapääs ülaavadega kambrite vaheseintes
Plussid:
- kalapääs tagab rändevõimaluse mõnedele parema ujumisvõimega kalaliikidele;
- kalapääs võtab oluliselt vähem ruumi võrreldes looduslähedaste kalapääsudega.
Miinused:
- kaladele on sageli probleemiks kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmine;
- kalapääsu vooluhulk on väike ning paljudel kaladel puudub seetõttu motivatsioon sinna siseneda;
- kalapääs ei sobi põhja lähedal rändavatele kalaliikidele;
- nõrgema ujumisvõimega kalaliikidele on kalapääs raskesti läbitav;
- kalapääs ummistub väga lihtsalt puurisu jm vooluga allakanduva prahiga;
- vajalik on pidev hilisem hooldus (risu koristamine kalapääsust);
- tehisilmeline kalapääs ei sobitu maastikku samahästi kui loodusilmeline kalapääs.
Kamberkalapääs ilma avadeta vaheseintes
Kamberkalapääs ülaavadega kambrite vaheseintes
Kamberkalapääs ülaavadega kambrite vaheseintes
Plussid:
- kalapääs võtab vähem ruumi võrreldes looduslähedaste kalapääsudega.
Miinused:
- kaladele on peaaegu alati probleemiks kalapääsu sisse- või väljavoolu leidmine;
- kalapääsu suudavad läbida ainult üksikud suuremad forellid, harva muude liikide suuremad isendid;
- kalapääsu vooluhulk on väike ning paljudel kaladel puudub seetõttu motivatsioon sinna siseneda;
- kalapääsu rajamine osutub enamasti mõtetult raisatud rahaks, sest üldjuhul ei täida see oma funktsiooni;
- tehisilmeline kalapääs ei sobitu maastikku.
Denili kalapääs (tõkiskalapääs)
See on väga omapärane tehisrajatis, mis on mõeldud väga hea ujumisvõimega kaladele. Eesti oludesse selline rajatis ei sobi, aga Euroopas ja Ameerikas on minevikus üksikuid selliseid mägijõgedele rajatud.
Kruvitõstuk ehk kruvikalapääs
Kruvitõstuk kujutab endast tigukonveierit, millega tõstetakse vett. Koos veega tõstetakse alaveest ülavette ka kalad, mis tigukonveierisse sisenevad. Video: https://www.youtube.com/watch?v=R0VN74OX-O0
Kruvikalapääs on Eestis viimasel aastakümnel tekitanud paisu ja hüdroelektrijaama omanikes palju elevust ja kõrgeid ootusi. Vahetevahel on sellele omistatud lausa müütilisi võimeid ja omadusi. Mõned reklaamlehed on seda propageerinud kui imevahendit, mis võimaldab keskkonnasõbralikult elektrienergiat toota.
Kruvitõstuk kujutab endast tigukonveierit, millega tõstetakse vett (joonised 6 ja 7). Koos veega saab alaveest ülavette tõsta kõike, mida vesi sisaldab, sh ka kalu, mis tigukonveierisse sisenevad. Põhimõttelise lahenduse vee tõstmiseks võttis kasutusele juba Archimedes 3. sajandil e.m.a. Tema järgi hakati seadeldist kutsuma Archimedese kruviks.
Enamasti kasutatakse kruvikalapääsu puhul kahte kruvimehhanismi koos – suurem kruvi töötab kruviturbiinina, juhtides vett (ja kalu) ülaveest alavette ning see toodab elektrienergiat. Väiksem kruvi kasutab osa kruviturbiini toodetud elektrienergist ära selleks, et tõsta vett (ja kalu) alaveest ülavette, st töötab kruvitõstukina. Niimoodi on kaladel teoreetiliselt võimalik sooritada nii tõusvat kui laskuvat rännet. Peamine probleem on siiski see, et kaladel peab olema piisavalt motivatsiooni kruvitubiini või -tõstukisse siseneda.
Hetkel ühtki kruvikalapääsu Eestis pole, Võhandu jõele Viirsale on rajatud kruviturbiin elektrienergia tootmiseks.
Plussid:
- kruvikalapääsu kaudu on põhimõtteliselt võimalik kalade tõusev ränne ning kruviturbiini kaudu laskuv ränne;
- kalapääs võtab vähe ruumi;
- võimalik on pidev elektrienergia tootmine ka väikeste jõe vooluhulkade korral ning säilitades seejuures põhimõttelise võimaluse kalade liikumiseks.
Miinused:
- kõige olulisem on kalade jaoks motivatsiooniprobleem – kalad ei pruugi tahta siseneda pöörleva kruviga torusse, mis tekitab veekeeriseid, mis müriseb ja koliseb. Võimalusel hoiab enamik kalu sellest eemale;
- kruvitutrbiini tööks on vajalik pidev elektrienergiaga varustatus, seetõttu tuleb kruvikalapääsu rajamine kõne alla ainult olemasolevate elektrijaamade juurde;
- kruvikalapääs on väga tehisilmeline rajatis, mis looduskeskkonda ei sobi;
- kruvikalapääsu tööga kaasneb alati müra (kohin, kolin, kriuksumine jm helid), mis vähemalt paarisaja meetri raadiuses inimesi tõsiselt häirib.
Kalalift
Kalalift toimib sarnaselt kruvitõstukiga – ta tõstab vett alaveest ülavette ja kui liftis on kalu, siis saavad liftiga ülavette tõusta ka kalad. Peamiseks probleemiks jääb ikka see, et kas kaladel on piisavalt motivatsiooni lifti siseneda ja oodata seal, kuni nad ülavette tõstetakse. Eesti ainus kalalift asub Kunda jõel IMG Energy hüdroelektrijaama paisu juures, kuid peale mõne katsetuse see lift reaalselt seni töötanud pole.
Plussid:
- kalalifti kaudu on põhimõtteliselt võimalik kalade tõusev ränne;
- kalapääs võtab vähe ruumi.
Miinused:
- kõige olulisem on kalade jaoks motivatsiooniprobleem – kalad ei pruugi tahta siseneda kuhugi puuri ja oodata seal kuni lift nad üles tõstab;
- reaalne efektiivsus võib osutuda olematuks;
- lifti tööks on vajalik pidev elektrienergiaga varustatus, seetõttu tuleb kalalifti rajamine kõne alla eelkõige olemasolevate elektrijaamade juurde;
- kalalift on väga tehisilmeline rajatis, mis looduskeskkonda ei sobi, kuigi jah, samas võib mõnele inimesele veider ja tehislik rajatis ka huvitav tunduda;
- kalalifti tööga kaasneb müra, mis võib lähedal olijaid häirida;
- kalalift vajab sagedast hooldust, reguleerimist ja tõenäoliselt ka regulaarset remonti.
Kalalüüs
Kalalüüsi töö põhimõtet kirjeldab kõrval olev joonis. Algul avatakse alaveepoolne lüüsi värav ning kalad saavad ujuda lüüsi sisse. Seejärel alaveepoolne lüüsi värav suletakse ja avatakse ülaveepoolne värav. Veetase lüüsis tõuseb ja kalad saavad ujuda lüüsist välja ülavette. Kui kalu on palju, siis osa kalu võibki sel moel ülavette sattuda.
Eestis on siiski raske leida jõge ja kohta, kus kalalüüsi rajamine hea mõte võiks tunduda.. Põhimõtteliselt võib kalalüüs teatud määral toimida suurte laevatatavate jõgede puhul. Kui laevad kasutavad lüüse, siis alati pääseb lüüside avamisel üles- ja allavoolu ka teatud hulk kalu. Eestis selliseid laevatatavaid jõgesid aga pole ja meil pole mõtet ka selliseid kalapääse rajada.