Signed in as:
filler@godaddy.com
Jõgede tähendus
Ajaloost on teada, et inimesed on oma asulaid rajanud veekogude kallastele juba ammustest aegadest. Jõed on inimestele olnud läbi aegade kohaks, kust saab vett nii joogiks kui ka maismaal toidukasvatamiseks. Jõest endast saab püüda toitu, ent jõeteed on võimaldanud ka efektiivsemalt liikuda: toimus ju jõgede toel kaubavahetus ning talvel kinni jäätunud veepind pakkus mugavamaid liikumisvõimalusi ka talvisel ajal.
Pole kahtlust ka, et paisudel on olnud inimkonna arengule suur mõju. Eesti jõgedel näiteks on kokku ligi 1000 paisu. Neid hakati ehitama, et paisutamise abil kasutada voolava vee jõudu vesiveskite, saeveskite ja hiljem juba ka hüdroelektrijaamade tarbeks tööle rakendada. Tänapäeval kasutatakse jõevett ka elektrijaamade jahutusseadmetes.
Selle sajandi algusest on üha enam hakatud arusaama, et paisude kahjulik mõju kaalub paljudel juhtudel üles paisudest saadava kasu ja paisude eemaldamine on hoogustumas. Paisu eemaldamisel jõgi taastub väga ruttu. Häid näiteid on nii Eestis kui välismaal.
Hetkel paisudest ja jõgede taastamisest ajakirjanduses
Vihula paisu likvideerimine on aastaid raha taha kinni jäänud. Mures kalateadlased utsitavad riiki
Vihula paisu likvideerimine on aastaid raha taha kinni jäänud. Mures kalateadlased utsitavad riiki
Vihula paisu likvideerimine on aastaid raha taha kinni jäänud. Mures kalateadlased utsitavad riiki
Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased soovitavad riigil kiiremas korras Vihula III pais ära osta ja see likvideerida, et vältida süvenevaid kahjusid kalastikule. Loe edasi..
Kohus tühistas Linnamäe hüdroelektrijaama tegevust toetanud valitsuse otsuse
Vihula paisu likvideerimine on aastaid raha taha kinni jäänud. Mures kalateadlased utsitavad riiki
Vihula paisu likvideerimine on aastaid raha taha kinni jäänud. Mures kalateadlased utsitavad riiki
Tallinna ringkonnakohtu otsus on märgiline keskkonnaorganisatsioonide jaoks, sest kohus leidis, et valitsus ületas oma volitusi, andes nõusoleku keskkonnaameti asemel. Kohus rõhutas, et sellistes vaidlustes peaks keskkonnaametil olema juhtiv roll ning otsus peab põhinema tõenditel ja seaduslikel aluspõhimõtetel. Kohtu otsus toob välja ka vajaduse arvestada Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidega.. Loe edasi..
Millal saavad Jägala jõe lõhed oma kudepaikadele tagasi?
Millal saavad Jägala jõe lõhed oma kudepaikadele tagasi?
Millal saavad Jägala jõe lõhed oma kudepaikadele tagasi?
Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) pais takistab rändekalu jõudmast oma iidsetele kudepaikadele ning paisutamise järel tekkinud paisjärv ei ole kärestikulist jõge vajavatele kaladele sobiv elukeskkond.
Jägala jõgi on suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforellijõgi, lõhe tootlikkuse potentsiaalilt Soome lahe lõhejõgede seas Kunda, Valgejõe ja Loobu jõe järel neljandal kohal. Teadlased hindavad, et kogu Jägala jõe 4,6 km pikkuse elupaiga avamisel oleks jõe tegelik lõhe ja meriforelli taastootmispotentsiaal ligi 12 600 noorkala aastas. Loe edasi..
PUUST JA PUNASEKS | Miks paisud kaladele ei meeldi?
Millal saavad Jägala jõe lõhed oma kudepaikadele tagasi?
Millal saavad Jägala jõe lõhed oma kudepaikadele tagasi?
Paisud takistavad kalade rändeid.
Eestis on üle 2000 vooluveekogu, kus esinevad kalade püsiasurkonnad või kus kalastik regulaarselt esineb. Neil kalastiku elupaigana olulistel vooluveekogudel on kokku ca 500 inimese rajatud paisu. Suur osa neist paisudest on kaladele ületamatuteks või raskesti ületatavateks rändetakistusteks. Paisud takistavad siirdekalade ja siirdelise eluviisiga mageveekalade sigimisrändeid jõgedes asuvatele sigimisaladele. Samuti ei võimalda paisud jõgedes elavatel kaladel sooritada tavapäraseid rändeid sigimis-, toitumis- ja talvitusalade vahel.. Loe edasi..
