Sõnastik

---

 asjakohane hindamine (sama mis Natura täishindamine) – loodusdirektiivi artikli 6.3 kohane Natura hindamine, mille puhul on eelnevalt, st Natura eelhindamise tulemusena  selgunud, et kavandatava tegevusega võib kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000 alale ja asjakohase hindamise käigus selgitatakse välja ebasoodsa mõju üksikasjad. Natura asjakohase hindamise eesmärk on selgitada välja alternatiivsed lahendusettepanekud ja töötada välja leevendavad meetmed ebasoodsa mõju ärahoidmiseks. Kui asjakohase hindamise tulemusena selgub, et ühegi reaalse alternatiivi puhul ei õnnestu ebasoodsat mõju Natura alale ära hoida, kaalub arendaja kavandatavast tegevusest loobumist, luba ei saa anda või SPD-d kehtestada (Natura hindamise erand ei kohaldu)  või jätkatakse KMH/KSH menetlust Natura hindamise eranditegemisega; 

alavesi (ka 'alumine bjeff') – allpool paisu paiknev vooluveekogu osa; 

derivatsioon – vee juhtimine jõest, veehoidlast vm veekogust nt hüdroelektrijaama või pumplasse ja sealt ära kanali, tunneli või torustiku kaudu; 

ebasoodne mõju Natura 2000 alale avaldub seeläbi, et kavandatava tegevuse tõttu Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik (ala terviklikkus saab kannatada). Ebasoodne mõju avaldub, kui mõjutatakse negatiivselt mõjualasse jäävaid Natura ala kaitse-eesmärgiks olevaid liike ja elupaiku;

elupaiga tegevuskava on elurikkuse säilitamise ja kaitsemeetmete planeerimise dokument. Elupaiga tegevuskava koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Elupaiga tegevuskavasid koostatakse näiteks Natura elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamiseks;

esmatähtsad elupaigatüübid ja liigid on loodusdirektiivi lisas I tärniga märgitud elupaigatüübid ja lisas II tärniga märgitud liigid;

hüdroelektrijaam, veejõujaam, HEJ – ehitiste ja seadmestike kompleks, mille vahendusel veevoolu energia muundatakse elektrienergiaks; 

hüdromeetriajaam, veemõõtejaam, peel – koht, kus süstemaatiliselt mõõdetakse jõe, järve, veehoidla vm pinnaveekogu veetaset, vooluhulka, vee temperatuuri ning muid füüsikalisi ja keemilisi näitajaid, jäänähtusi jms; 

hüvitusmeetmed on meetmed, mis tuleb võtta kasutusele selleks, et hüvitada kavandatavast tegevusest tulenevat ebasoodsat mõju Natura 2000 alale olukorras, kus puuduvad sellised alternatiivsed lahendused, mis tagaksid Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamise ja ala terviklikkuse. Hüvitusmeetmed lisatakse tegevusloale/SPD-le ja need viib ellu arendaja enne kavandatava tegevuse alustamist;

kaitsekorralduskava on kaitstava loodusobjekti (ala) kaitse korraldamiseks, sh kaitse-eesmärkide saavutamiseks koostatav kava. Alade kaitsekorralduskavad on kättesaadavad keskkonnaameti kodulehel. Kavandatav tegevus (sama mis tegevus) on tegevus, mille läbiviimiseks on vaja taotleda tegevusluba (projekt) või koostada ruumiline planeering või valdkonna arengukava (SPD);

kalapääs – rajatis, mille kaudu kalad rändel ületavad veekogus oleva loodusliku või tehistõkke; 

kalaramp – paisu juurde jõesängi rajatud vee-elustiku rännet võimaldav kare kaldpind; 

kalatrepp e kamberkalapääs – astmetena paiknevate kambrite reast koosnev kalapääs;

keskkonnamõju hindamine, KMH –– kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendusvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik; 

kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu ja käreda vooluga kanal või renn liigvee juhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kiirvoolu tasub teha siis, kui ta sobitub nõlva reljeefiga, st et ehitamiseks ei ole vaja teha suuri pinnasetöid; 

KMH ehk keskkonnamõju hindamine projekti ehk tegevusloa tasandil;

liigveelase – vesiehitis liigse tulvavee juhtimiseks paisust mööda või üle paisu;

lõhelised – Eesti kalade süstemaatilises nimestikus on selts lõhelised (salmoniformae) ja sugukond  lõhilased (salmonidae);

Lõhilaste (lõhelaste) hulka kuuluvad: 

•harjus, Thymallus thymallus(L.), 

•jõeforell, Salmo trutta trutta morpha fario L., 

•lõhi, Salmo salar L., 

•meriforell, Salmo trutta trutta L., 

•merisiig, Coregonus lavaretus lavaretus(L.), 

•peipsi siig, Coregonus lavaretus maraenoides Poljakow, 

•peled, Coregonus peled (Gmelin), 

•rääbis, Coregonus albula (L.), 

•vikerforell, Oncorhynchus mykiss (Walbaum); 

pais – veevoolu tõkestav ning vett paisutav vesiehitis; 

paisjoon – voolu vabapinna pikiprofiil paisutuskohast ülesvoolu; 

paisualune drenaaž – süsteem filtratsioonirõhu ja sufosiooniohu vähendamiseks, mis  koosneb paisu vundamendis olevatest galeriidest ning põrkepõranda ja risbermi alusest pöördfiltrist; 

paisukaskaad – vooluveekogul järjestikku paiknev paisurida; 

paisutus – veevoolu tõkestamisest põhjustatud veetaseme tõus ülalpool tõket;

paisutuse mõjuala – maa-ala, mida paisutus mõjutab; paisutuse mõjuala suurus sõltub paisutustasemest, ümbritsevast pinnamoest ja geoloogilistest tingimustest. Paisutuse otsene mõju avaldub mingi maa-ala vee alla jäämises, kaudne mõju lähiümbruse veerežiimi muutumises; 

paisutuskõrgus – üla- ja alaveetaseme vahe; 

paisutustase, ülaveetase – veetase veehoidlas;

pinnaveehaare – rajatis vee võtmiseks pinnaveekogust; 

pinnaveekogu seisund – pinnaveekogu seisundi üldiseloomustus selle järgi, kumb seisund, ökoloogiline või keemiline, on halvem (Euroopa…, 2000); 

pinnaveekogu hea seisund – pinnaveekogu seisund, mille puhul nii ökoloogiline kui ka keemiline seisund on EL Veepoliitika raamdirektiivi (Euroopa…, 2000) järgi vähemalt "hea"; 

põhjalase – läbi paisu ehitatud veelase veehoidla tühjendamiseks;

sanitaarvooluhulk – miinimumvooluhulk, mis peab  veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. a määruse nr 342 Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded §6 Sanitaarvooluhulga tagamine on öeldud: “Tõkestusrajatisest allpool tuleb tagada sanitaarvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on sanitaarvooluhulgast väiksem,” kuid sanitaarvooluhulga arvutamise eeskirja ei eksisteeri. Praegu on levinud praktika võtta sanitaarvooluhulk võrdseks 95% ületustõenäosusega minimaalse 30 päeva keskmise vooluhulgaga. Niisuguse vooluhulga korral jões on aga elustiku jaoks tegemist ülimalt ekstreemsete oludega, mille arvutuslik looduses esinemise sagedus on viis korda saja aasta jooksul. Inimtegevus niisugust vooluhulka põhjustada ei tohiks, mistõttu on paljud EL liikmesriigid kasutusele võtnud ökoloogilise miinimumvooluhulga mõiste ning välja töötanud selle arvutamise metoodika. Viimane arvestab vee-elustiku säilimisega veekogus;  

tamm – pinnaspaisutaoline vesiehitis veevoolu suunamiseks (juhttamm) või üleujutuste vältimiseks (kaitsetamm, sh poldritamm piki jõe- või järvekallast või mereranda);

tehiskosk, tehiskärestik – kivirahnudega sillutatud või kivilävedega suure kaldega voolusäng, milles voolukiirus on vastuvoolu rändavatele kaladele jõukohane; 

tehisveekogu – inimese loodud pinnaveekogu (vt Euroopa…, 2000 ja Veepoliitika…, 2005); 

treppveelase, kaskaad – rahustuskaevudest koosnev trepp vee juhtimiseks nõlvast alla;

tugevasti muudetud veekogu – pinnaveekogu, mida inimtegevus on loodusliku seisundiga võrreldes oluliselt muutnud (vt Euroopa…, 2000 ja Veepoliitika…, 2005); Veepoliitika raamdirektiivis mõiste oluliselt muudetud veekogu;

valgala, valgla – maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee; 

vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise (ülevoolupaisu, kalapääsu vm) vooluava; 

veeavarii – suurt kahju tekitav üleujutus paisu, tammi või muu kaitserajatise purunemise tõttu; 

vee-elustik – veekogusid asustav elustik: kalad, imetajad, kahepaiksed, selgrootud loomad, taimed, seened ja mikroorganismid; 

vee-energia, hüdroenergia – vee potentsiaalne või kineetiline energia, mida saab kasutada nt elektritootmiseks; 

vee erikasutusluba (lühendatult veeluba) – kiritõend tegevuse lubamiseks, milles antakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta;

veerežiim – veekogude ja põhjaveekihtide vee hulga ja taseme ajaline muutumine; 

voolutõke – mis tahes rajatis või looduslik moodustis, mis pidurdab voolu, muudab selle suunda ja/või kiirust või takistab vee-elustiku liikumist;

vooluveekogu paisutamine –  loodusliku veetaseme tõstmine üle 0,3 meetri; 

vooluveekogu veetaseme alandamine – veetaseme alandamine  üle 0,3 meetri; 

ülavesi (ka ülemine bjeff) – ülalpool paisu paiknev vooluveekogu osa; 

ülevool – tõke (lävi, külgkitsend) voolusängis, millest vesi üle või läbi voolab.