Ao pais Põltsamaa jõel

GPS koordinaadid:    59.006412, 26.207578 

o II pais asub Põltsamaa jõel, suudmest 113 km kaugusel1 Räitsvere külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Paisu taha on moodustunud 10,3 ha pindalaga Ao paisjärv (VEE2066010), mis mahutab endas 127 m3 vett.  Väike-Maarja vald kinkis 2022. aasta detsembris Ao paisjärve Rakke kalaspordiklubile.

Põltsamaa jõe morfoloogia

Põltsamaa jõgi, millel Ao II pais asub, on Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid kogupikkusega 136 km. Jõgi saab alguse Lääne-Viru maakonnas asuvast Ärina külast ning suubub Viljandi maakonnas Meleski külas Pedja jõkke. Jõe langus on 72,2 m, keskmise languga 0,54 m/km. Rohke põhjaveelise toitega jõgi saab oma veed nii lisajõgede kaudu kui ka otse karstiallikatest. Jõe ülemjooksul on jõe ümbruses valdavalt tiheda asustusega alad ja põllumaad. Keskjooksu ülemises osas voolab jõgi läbi soode ja soiste metsade ning inimasustus on hõre või puudub. Keskjooksu alumine osa on rohkem asustatud, seal leidub ka põllustatud alasid ning jõesängi laius on keskmiselt 20 m ja sügavus keskmiselt 1 m.  Alamjooks kulgeb peamiselt läbi soode ja soiste metsade ning inimasustus on hõre.  Jõesängi laius on alamjooksul keskmiselt 25 m ning sügavus 2 m. 

Põltsamaa jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikul Tamsalu-Väike-Maarja maantee ääres olevast allikast ning voolab 4-5 km Porkuni ürgoru lõunaosas läbi võsastunud niitude ja metsa. Ürgoru lõppedes jookseb jõgi läbi mõhnade ja vallseljakute piirkonna ning käändub läbi Vao ja Kiltsi külade, möödub Sootaguse külast, läbib Vorsti küla ning voolab edasi käänulises sängis 4-5 km pikkuselt läbi soiste metsade Ilmandu soos. Jõega ühinevad Ilmandu ja Nõmme jõed. Seejärel möödub Jõgi Ao asundusest, voolates edasi Ao küla põldude ja niitude vahel, möödudes mitmetest väikestest küladest, läbides seejärel Seljamäe vallseljaku. Piibe külast alamal voolab jõgi käänulises sängis läbi soometsade Kanamatsi raba idaserva lähedusse ning jaguneb enne Nava soosaart kaheks. Väiksema vooluhulgaga Vanajõgi suubub 6 km allavoolu asuvasse Preedi jõkke. Suurema vooluhulgaga Nava jõgi siseneb Endla järve loodesoppi, väljub järvest 300 m sissevoolukohast lõuna pool ning suundub sirges kunstlikus sängis Sinijärve. Sinijärvest väljudes möödub jõgi Räägu soosaarest ning ühineb umbes kilomeeter alamal suubuva Preedi jõega. 

Seejärel suundub jõgi läbi soiste segametsade mööda Jõekülast ja ühineb Võllinge allika-ojaga. Sealt edasi teeb jõgi lookeid. Rutikveres asub jõel kivist vesiveskihoone, paisjärv ja kallastel kalakasvatustiigid. Jõeküla ja Rutikvere vahel on jõgi kiirevooluline ning esineb rohkesti kärestikke. Kärestikud vahelduvad hauakohtadega.  

Rutikverest edasi on jõesängi ligi 15 km pikkuselt õgvendatud. Jõgi voolab läbi soiste metsade, seejärel edasi põldude vahelistele aladele, möödudes mitmetest küladest, kuni jõuab Põltsamaa linna, kus asuvad paisjärv, saared, pikem kärestik ja mitu silda. Põltsamaalt Kamarini voolab jõgi käänulises, kohati silmuselises sängis peamiselt põldude vahel kuni Kamari paisjärveni. Paisust allavoolu on jõgi süvendatud 1930. aastail ning 1,5 km pikkuselt kärestikuline. Kamarist edasi voolab jõgi laiade soiste luhtade vahel ligi 20 km pikkuselt. Jõesäng on käänuline, jões leidub kohati saari. Jõe vasakul kaldal asub Umbusi soo ning suurvee aegadel ujutatakse luhad üle. Jõe paremal kaldal paikneb Kolga-Jaani voorestik, seega on kalda ümbrus kohati kõrgem. Jõe läheduses on väikesed külad. Paderna oja Põltsamaa jõkke suubumise kohast 3-4 km edasi asub jõe vasakul kaldal 1764. aastal ehitatud klaasikoda. Sealt allavoolu on jõesäng silmusklev ning moodustab arvukalt vanajõgesid. Klaasikojast 7-8 km allavoolu suubub Põltsamaa jõgi Pedja jõkke. 

Paisu ajalugu

Ao paisjärv rajati Põltsamaa jõe ja Atsi kraavi kokkukaevamise ja süvendamise teel. Eesmärgiks oli koguda vett ümberkaudsete põldude niisutamiseks ning ujumis- ja kalastusvõimaluste edendamiseks. Suuremate tööde alguseks jääb 1970ndate lõpp. Vanade kalameeste juttude järgi jäi paisjärve alla sügav käänuline jõgi, mis kevadise suurvee ajal jõeäärsetele luhtadele tõusis, ning vähirikas Atsi kraav.

Ao I pais, 111 km suudmest, likvideeriti 2014. aastal ning kujundati kärestikuks. 2014. aasta oktoobris valmis 113 km kaugusel jõe suudmest Ao II paisu juures kalapääs. Tegemist on looduslähedase 97 m pikkuse  ning 2 m laiuse möödaviikpääsuga, mis rajati jõe paremale kaldale. Kalapääsu sissevool asub umbes 40 m paisust ülesvoolu ning väljavool umbes 15 m paisust allavoolu. 2014. aasta eksperthinnangu kohaselt on kalapääs Põltsamaa jõe ülemjooksul esinevate kalade jaoks hästi läbitav ning sobib mõnedele kalaliikidele – näiteks ojasilm, jõeforell, lepamaim, luts ja võldas – ka elu- ja sigimispaikadeks. Seda võib pidada üheks paremini õnnestunud kalapääsuks Eestis. Kalapääsu ehitamise projekti käigus paigaldati Ao II paisule automaatvari. Varja paigaldamise ja paisu rekonstrueerimise eesmärgiks oli paisjärve veetaseme kontrolli all hoidmine. Laskuval rändel saavad kalad laskuda lisaks kalapääsule ka ohutult üle paisu, sest paisu all on tagatud piisaval hulgal vett. 

Mõju liikidele ja ökosüsteemidele

Ao paisjärv on rohketoiteline veekogu, mis on muda täis settinud ja kinni kasvamas. Suures osas oli järve sügavus 2019. aasta seisuga vaid mõni cm, millest eeldatakse, et suurveega uhutakse suur hulk vedelat ja heljuvat muda allavoolu, ohustades seega allpool paiknevat Põltsamaa jõge.

2022. a. suvel aset leidnud mõõtmiste kohaselt tõstab Ao paisjärv keskmist veetemperatuuri Põltsamaa jões suvekuudel keskmiselt 5,24°C. Tegemist on suure temperatuurierinevusega paisust üles- ja allavoolu. Kuigi PKD-st nakatunud kalu ei leitud, kulgeks haigusetekitajate olemasolul veetemperatuuri erinevuse tõttu selles jõeosas haigus väga tõsiselt. Kogu katsepüügi lõik oli allpool Ao paisu äärmiselt liigivaene, viidates jõeosa halvale ökoloogilisele seisundile. 

2013. aasta aruande kohaselt on jõelõigu algupärane looduslik tüüp liigirikas forellipiirkond. Läbipääsu mõju hinnati veekogu kalastiku seisundile väga oluliseks ning läbipääsu tõkestatus oli eksperthinnangu kohaselt kalastiku jaoks oluliseks surveteguriks, mis takistas kalastiku hea seisundi saavutamist selles jõeosas. Läbipääsu peeti 2013. aasta aruandes vajalikuks, rändetee avamisel nähti väga olulist positiivset mõju kalastikule. Olukorra parandamiseks rajati 2014. aastal kalapääs, mida suudavad läbida kõik jões leiduvad kalad. 

Samas on taimestiku vohamisega seotud probleemid, mis said pikale veninud ja puudulikult teostatud tööde tõttu alguse pärast järve valmimist, ajaga süvenenud. Paisjärves elavad taimed ja loomad on toitaineterikka vee ja setete tõttu kehvas seisundis. 2020. a. Ao ja Nõmme Veskijärve paisjärvede mõju uuringus leiti, et sette paksus varieerus mõnest sentimeetrist kuni 1,3 meetrini. Paisjärvest oleks vaja muda eemaldada, et tagada kaladele võimekus veekogu vabalt läbimiseks. Paisjärve settest vabaneb ka suur hulk fosforit, mis on järvele sekundaarreostuse allikaks ning ohuks allavoolu paiknevatele veekogudele.

Võimalikud rehabilitatsiooni meetmed

Kaalutud on erinevaid lahendusi, näiteks paisjärve likvideerimine ajaloolise jõe taastamisega; uue jõesängi kaevamine järvest mööda koos järve puhastamisega setetest; järve puhastamine setetest. Neist esimest lahendust ei peeta teostatavaks tulenevalt varasemalt tehtud kaevetöödest järve rajamisel ning toimiva, kaladele läbitava kalapääsu olemasolu tõttu. Teise lahenduse maksumus oleks hinnanguliselt umbes 1 miljon eurot. Kolmas lahendus, mille kohaselt tuleks järv puhastada setetest, läheks hinnanguliselt maksma 0,5 miljonit eurot.

2020. aasta uuringu läbi viinud ekspertide hinnangu kohaselt oleks paisjärve tervendamise eelduseks setete eemaldamine. Arvestada tuleb sellega, et aja jooksul täitub paisjärv uuesti setetega ning mudaste ja toitainerikaste setete eemaldamine on vajalik iga 10-15 aasta järel. Setete eemaldamine on paisjärve säilitamiseks vajalik ja kõrgeima prioriteedi tegevus. Ao paisjärve setete hulka hinnati uuringus 57 000 m3-le, mille puhul setetest poole eemaldamise maksumust hinnati 430 000 euroni. Järve jõudvate setete hulga vähendamiseks soovitavad eksperdid rajada järve sissevoolule settetiik, mida saaks tihemini ja vähema ajakuluga tühjendada. See lahendus oleks odavam. Koormust järvele aitaks vähendada ka puhverribade rajamine teede äärtesse ja taimestiku niitmine. 

Uuringus pakutakse ka võimalike alternatiividena välja nn nullalternatiiv, kus midagi ei tehta ning teise realistliku alternatiivina paisjärve tervendamine. Paisu lammutamist ei peeta reaalseks alternatiiviks tulenevalt teostatud investeeringutest möödaviik-kalapääsu rajamisel ja kohalike huvidest.

Eespool mainitud nullalternatiiv, mille korral midagi ette ei võeta, tähendaks ekspertide hinnangul seda, et järved toitaineterikaste setetega ning järv hakkab äärtest keskosa suunas kinni kasvama. Paisjärve keskossa jääks kiirema vooluga säng. Järve esteetiline väärtus väheneks kiiresti ning allavoolu jäävatele veekogudele oleks reostuse oht suur.

Paisjärve tervendamise korral väheneks reostuskoormus allavoolu jäävatele veekogudele. Sette eemaldamise tagajärjel oleks vee maht paisjärves suurem ning taimestik ei saaks levida üle terve järve vaid kasvaks madalamatel kaldaäärsetel aladel. Settetiigi lisamisel sissevoolule ei täituks järv enam nii kiirelt setetega ja seda ei pea nii tihti setetest puhastama. Kalade elupaikade kvaliteet järves paraneks suurema veemahu ja parema setete kvaliteedi tulemusena.

Veeloa seis

Veeluba: L.VV/328779

Veeloa algus: 11.04.2017

Veeloa lõpp: tähtajatu

Kaladele on läbipääs tagatud möödaviikpääsuga