Signed in as:
filler@godaddy.com
Signed in as:
filler@godaddy.com
GPS koordinaadid: 59°26'47"N 25°10'18"E
Lundi pais
Lundi pais asub Jõelähtme vallas, Koila ja Koogi külas Jõelähtme jõel. Jõelähtme jõgi on Jägala jõe alamjooksu piirkonna vasakpoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 46 km ja valgala 321 km2. Jõelähtme jõgi asub kogu ulatuses Põhja-Eesti lavamaal.
Lundi pais asub Jõelähtme suudmest 0,6 km ja Jägala jõe suudmest 5,05 km kaugusel. Lundi pais, mis tõstab veetaset 2,6 m ja tõkestab siirdekalade ja siirdelise eluviisiga mageveekalade pääsu Jõelähtme jõkke on üheks piiriks Jägala jõe hoiualale. Lundi paisu poolt tekitatud paisjärve suurus on 0.5ha.
Paisu mõju ökosüsteemile ja vee-elustikule
Jõelähtme jõgi on suudmest kuni Lundi paisuni väga suure languga ja valdavalt kärestikuline. Alamjooksu 500 m pikkune ja ca 0,40 ha suurune kärestik väiksuse tõttu lõhele ei sobi. Forell seevastu eelistabki kudeda ja noorkalana elada väikestes jõgedes ja isegi ojades. Alamjooksu lõik kuni Lundi paisuni on forelli sigimis- ja noorkalade kasvualana väga hea. Jõelähtme jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või parajaveelise temperatuurirežiimiga ning seda võiks loodusliku olukorra puhul lugeda forellile väga sobilikuks. Kui praegu Lundi paisjärv nagu iga teine paisjärv muudab vee füüsikalisi omadusi, mis näiteks suvisel perioodil ilmneb vee soojenemise näol ning hapnikusisalduse languse kujul. Mõlemad muutused on negatiivse mõjuga nii lõhelistele kui ka muudele Jägala loodusalal kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.
Jägala jõe alamjooksul (koos Jõelähtme jõega) võiks meriforelli eeldatav taastootmise potentsiaal olla meriforellil ca 2600 laskujat aastas. Eeldusteks on Linnamäe paisu avamine, paisjärve likvideerimine, Jägala HEJ poolt vee liigvähendamise lõpetamine ning Jõelähtme jõel asuvale Lundi paisule kalapääsu rajamine.
Jõgi voolab Lundi paisust ülesvoolu kuni karstiallikateni paealuskivisse lõhatud kanalis. Lundi paisust ülesvoolu esineb sobivaid sigimisalasid ka jõesilmule, kuid kui ka Linnamäe pais avataks, siis tõkestaks Lundi pais silmude võimalikku rännet Jõelähtme jõe ülemjooksule.
Paisu ajalugu
Täpseid andmeid praeguse Lundi veski ja paisu ehitamise aja kohta pole õnnestunud leida. Juba „Liber Census Daniae” (Taani hindamisraamat, koostati 1219-1220, redigeeriti 1241) nimetas Kogael’i veskit, mis kuulus vasall Lambertile. Arvatakse, et see võis olla Koila veski Jägala juures Koogi küla taga.
Enne II maailmasõda kuulus vesiveski Kristjan Tombergile ja 1940. a Johannes Lundile .
1949. a sai Lundi veski kolhoosi omaks ja Lundi veskis toimus kuni 1965. aastani vilja jahvatamine. Hiljem ehitas Kostivere sovhoos selle jahilossiks.
Võimalikud lahendused
Tuleb tagada kalade vaba pääs
Veeloa info
Veeluba puudub
Kalapääs puudub
Veeloa menetluse info: https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=123506&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=23875
2024
1. Eesti järvede nimestik. Looduslikud järved tehisjärved. Koostanud Ruta Tamre. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn,
2006.
https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/116470
2. Lundi paisjärv. Keskkonnaportaal.
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8377939
3. Jõelähtme Vallavolikogu seisukoht Lundi paisu veeloa keskkonnamõju hindamise aruande kohta
https://maja.joelahtme.ee/Areng/10.%20koosseisu%20koosolekud%202021-
2025/2023/2023.03.07/Joelahtme_Vallavolikogu_seisukoht_Lundi_paisu_veeloa_keskkonnamoju_hindamise_aruande_kohta%20(2).docx
4. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2022–2026
https://keskkonnaamet.ee/media/4323/download
5. Signe Valdmann. Koogi külamehed renoveerisid Lundi paisu jalakäijate silla. Jõelähtme : vallaleht, 24 november 2020, lk 8.
https://dea.digar.ee/article/joelahtme/2020/11/24/12.2
6. Kuulutused: Keskkonnaamet teatab Lundi paisu veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi avaliku arutelu
toimumisest... . Jõelähtme : vallaleht, 25. mai 2020, lk 10.
https://dea.digar.ee/article/joelahtme/2020/05/25/11.2
7. Matti Masing. Nahkhiirte detektor-uuring Jägala jõe alamjooksu piirkonnas 2018. aasta suvel (looduskaitselise uurimistöö kokkuvõte).
Sicista Arenduskeskus MTÜ. 2019.
https://drive.google.com/file/d/16AScTkog31dQtxsTmmBGWQYJHA4PL-mC/view
8. Siim-Valmar Kiisler. Jõelähtme vallavanem takistab looduse kaitsmist. Postimees, 2. november 2018, lk 17.
https://dea.digar.ee/article/postimees/2018/11/02/15.3
9. Kristjan Põldaas. Jägala jõe alamjooksul põrkuvad erinevad huvid mitmekordselt. 29.01.2018.
https://www.err.ee/677887/jagala-joe-alamjooksul-porkuvad-erinevad-huvid-mitmekordselt
10. Kristjan Põldaas. Jägala jõe alamjooksu loodusväärtustest. Jõelähtme : vallaleht, 25 jaanuar 2018, lk 8.
https://dea.digar.ee/article/joelahtme/2018/01/25/12.2
11. Ohtralt maksumaksja raha kulub Jõelähtme Vallavalitsuse tegevuse tõttu. Eesti Kalastajate Seltsi blogi, 16.01.2018.
https://www.kalale.ee/blogi/eesti-kalastajate-seltsi-blogi/1F6
12. Lauri Lutsar. Nahkhiirte ja nende elupaikade inventuur Jägala jõe alamjooksul ja Jõelähtme jõe suudmes. Soovitused nahkhiirte
kaitseks. Tellija Jõelähtme Vallavalitsus. Tartu, 2017. Lk. 6.
13. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021. Keskkonnaamet, 2017.
https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=1267180462
14. Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine. Tagantjärele Natura hindamine. [tööversioon]. Koostaja:
Keskkonnaamet. 5. juuni 2017.
https://keskkonnaamet.ee/media/3532/download
15. Jõelähtme vald tegi ettepaneku muuta Jägala hoiuala piire. Harju Elu, 15. september 2017, lk 5.
https://dea.digar.ee/article/harjuelu/2017/09/15/7.8
16. Jõelähtme vallavalitsus. Ettepanek ministrile muuta Jägala hoiuala piire. Jõelähtme : vallaleht, 19. september 2017, lk 2.
https://dea.digar.ee/article/joelahtme/2017/09/19/4.2
17. Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe
alamjooksul 2013–2014. a. 2015.
https://kliimaministeerium.ee/media/9135/download
18. AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures.
Keskkonnamõju eelhinnang. 2014.
19. Arvo Järvet, Riho Vahtre. Vesiveski – kas pärandkultuuri uppuv lipulaev? Maaleht, 19. september 2013, lk 30.
https://dea.digar.ee/page/maaleht/2013/09/19/29
20. Jõelähtme. Teejuht rändajale ja koduloohuvilisele. Jõelähtme Vallavalitsus. 2010. Lk 154,
https://issuu.com/otse.info/docs/joelahtme
21. Heli Läns. Koogi ja Koila – ajalooline ristumispunkt. Jõelähtme : vallaleht, 1. jaanuar 2007, lk 4.
https://dea.digar.ee/article/joelahtme/2007/01/01/7
22. Andmebaas WeskiWiki.
https://weskiwiki.ee/index.php?title=VESKIPIDAJAD#L
23. Anto Juske. Eesti vesiveskid. Tallinn, 2006. Lk 8.
Infoprtaali tellija: Jägala kalateed MTÜ
kalateed@gmail.com
Copyright © 2024 Kalateed - All Rights Reserved.
Designed by BlueFlower