Lundi Pais Jõelähtme jõel

GPS koordinaadid: 59°26'47"N 25°10'18"E 

Lundi pais     

Lundi pais asub Jõelähtme vallas, Koila ja Koogi külas Jõelähtme jõel. Jõelähtme jõgi on Jägala jõe alamjooksu piirkonna vasakpoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 46 km ja valgala 321 km2. Jõelähtme jõgi asub kogu ulatuses Põhja-Eesti lavamaal.

Lundi pais asub Jõelähtme suudmest 0,6 km ja Jägala jõe suudmest 5,05 km kaugusel. Lundi pais, mis tõstab veetaset 2,6 m ja tõkestab siirdekalade ja siirdelise eluviisiga mageveekalade pääsu Jõelähtme jõkke on üheks piiriks Jägala jõe hoiualale. Lundi paisu poolt tekitatud paisjärve suurus on 0.5ha.

Paisu mõju ökosüsteemile ja vee-elustikule

Jõelähtme jõgi on suudmest kuni Lundi paisuni väga suure languga ja valdavalt kärestikuline. Alamjooksu 500 m pikkune ja ca 0,40 ha suurune kärestik väiksuse tõttu lõhele ei sobi. Forell seevastu eelistabki kudeda ja noorkalana elada väikestes jõgedes ja isegi ojades. Alamjooksu lõik kuni Lundi paisuni on forelli sigimis- ja noorkalade kasvualana väga hea. Jõelähtme jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või parajaveelise temperatuurirežiimiga ning seda võiks loodusliku olukorra puhul lugeda forellile väga sobilikuks. Kui praegu Lundi paisjärv nagu iga teine paisjärv muudab vee füüsikalisi omadusi, mis näiteks suvisel perioodil ilmneb vee soojenemise näol ning hapnikusisalduse languse kujul. Mõlemad muutused on negatiivse mõjuga nii lõhelistele kui ka muudele Jägala loodusalal kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele.

Jägala jõe alamjooksul (koos Jõelähtme jõega) võiks meriforelli eeldatav taastootmise potentsiaal olla meriforellil ca 2600 laskujat aastas. Eeldusteks on Linnamäe paisu avamine, paisjärve likvideerimine, Jägala HEJ poolt vee liigvähendamise lõpetamine ning Jõelähtme jõel asuvale Lundi paisule kalapääsu rajamine. 

Jõgi voolab Lundi paisust ülesvoolu kuni karstiallikateni paealuskivisse lõhatud kanalis. Lundi paisust ülesvoolu esineb sobivaid sigimisalasid ka jõesilmule, kuid kui ka Linnamäe pais avataks, siis tõkestaks Lundi pais silmude võimalikku rännet Jõelähtme jõe ülemjooksule. 

Paisu ajalugu 

Täpseid andmeid praeguse Lundi veski ja paisu ehitamise aja kohta pole õnnestunud leida. Juba „Liber Census Daniae” (Taani hindamisraamat, koostati 1219-1220, redigeeriti 1241) nimetas Kogael’i veskit, mis kuulus vasall Lambertile. Arvatakse, et see võis olla Koila veski Jägala juures Koogi küla taga.

Enne II maailmasõda kuulus vesiveski Kristjan Tombergile ja 1940. a Johannes Lundile .

1949. a sai Lundi veski kolhoosi omaks ja  Lundi veskis toimus kuni 1965. aastani vilja jahvatamine. Hiljem ehitas Kostivere sovhoos selle jahilossiks.

Võimalikud lahendused 

Tuleb tagada kalade vaba pääs

Veeloa info

Veeluba puudub

Kalapääs puudub

Veeloa menetluse info:   https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=123506&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=23875