IMG Energy pais (Kunda III)

GPS koordinaadid: 59°29'55"N 26°32'23"E  

Kunda jõgi    

Kunda III pais asub Kunda linnas Kunda jõel , ca 2,9 km suudmest. Kunda jõgi algab Pandivere

kõrgustiku idaservast ja suubub Kunda lahte. Jõe veepinna suurim lang 12,8 m on suudme-eelsel 2 km pikkusel lõigul,kus jõgi läbib Balti klindi

Paisu mõju ökosüsteemile ja vee elustikule   

Kunda jõgi on võetud hoiualana kaitse alla alamjooksul lõigus 0,15…14,34 km suudmest ning keskjooksul lõigus 34,32…46,68 km suudmest, välja arvatud jõelõik 42,27…44,59 km suudmest, mis kuulub läänepoolse lahustüki koosseisus Sirtsi looduskaitseala koosseisu. 

Kunda jõe hoiuala 

Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – võldase (Cottus gobio), hingu (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) – elupaikade kaitse.

Ajalooliselt on kirjanduse andmeil Kunda jões elunenud või käinud merest jõe alamjooksul kudemas sõõrsuu jõesilm, lõhe, meriforell, jõeforell, vikerforell, harjus, meritint, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, vimb ja ahven.

Külmaveelisel ülemjooksul oli kalastik liigivaene, juhtliigiks on jõeforell. Jahedaveelisel keskjooksul oli kalastik mitmekesisem. Lõhe kudemisjõena, forellijõena ja ohustatud liigi harjuse kiirekasvulise populatsiooni olemasolu tõttu on Kunda jõgi kalanduslikult üliväärtuslik.

Hüdroelektrijaam töötab tsükliliselt vett kasutades ning jõe looduslikku hüdroloogilist režiimi rikkudes. Pais takistab setete vaba ärakannet, paisu taga toimub setete kogunemine. Aegajalt on paisu avatud ja paisu taha kogunenud setteid suurtes kogustes allavoolu lastud. Viimati lasti Kunda III pais alla seoses paisu rekonstrueerimisega ja kalalifti rajamisega 2012. aastal. 

Paisust ülesvoolu on jõgi paisutatud ligi 2,3 km pikkuses lõigus, paisutus ulatub kuni Kunda

mõisa kärestikeni. Lõigu alumises osas oli paisutatud jõesängi veepeegli laius 25–60 m, paisjärve pindala on 4,9 ha.

Pais ja hüdroelektrijaam    

IMG Energy AS pais (Kunda III) asub 2,83 km kaugusel jõe suudmest. Paisu kõrgus on ca 4 m. 

Kunda jõe kolmest suurimast veejõuseadmest asus esimene Kunda mõisas, teine ja kolmas kuulusid Kunda tsemendivabrikule.

Praeguse HEJ on projekteerinud Inseneribüroo Urmas Nugin. Jaam alustas tööd 2003. a. Pais on kaheavaline, HEJ paikneb parempoolses avas. 2012. a rajati IMG paisule  allaviikpääsutoru ja kalalift. 

Kunda III paisjärvest võtab jahutusvett Kunda Nordic Tsement AS.

Võimalikud lahendused   

Kunda jõe alamjooksul asuva kolme paisu likvideerimine ning jõe taastamine paisude juures võimalikult looduslähedasel kujul. Kui eelnimetatud kaitsemeetmeid rakendada ei suudeta, siis pole Kunda jõe hoiualal kaitstavate tunnusliikide lõhe ja jõesilmu soodsa kaitseseisundi saavutamine võimalik. Paisude säilimisel on võimalik rakendada küll teatavaid leevendusmeetmeid, näiteks elektrienergia tootmise lõpetamine ja kalapääsude rajamine, kuid keskkonnaeesmärkide saavutamiseks pole need meetmed piisavad ning seda järgmistel põhjustel: 

1)Kunda HEJ ja IMG Energy paisude juurde pole võimalik rajada väikese languga ja suure vooluhulgaga kärestikulisi möödaviikpääse. Kalade läbipääsu tagamiseks näevad arendajad lahendusena ainult võimalust kalaliftide rajamiseks. Kalaliftid ei ole aga sobilikud jõesilmu ülesvoolu rände tagamiseks (NB! juba rajatud kalalift IMG Energy paisu juures on jõesilmule rändevõimaluse tagamiseks täiesti sobimatu). Ka lõhele ülesvoolurände tagamiseks on kalalift vähesobiv abinõu. Täiskasvanud lõhe üldjuhul pigem ei sisene kuhugi kitsasse prakku, pilusse või puuri. Lõhega teistes riikides tehtud telemeetria- ja käitumisuuringud on näidanud, et lõhele on enamasti kalapääsude puhul probleemiks motivatsiooni puudumine kalapääsu sisenemiseks, mitte füüsiline võimekus kalapääsu läbida. 

2)Lisaks ülesrändele peavad kalad paisu juures ka alla rännata saama. Ohutu allavoolu ränne nii suguküpsete lõhede kui ka lõhe noorjärkude ja jõesilmu laskujate jaoks ei saa tähendada kindlasti laskumist läbi hüdroelektrijaamade turbiinide (kujutlusvõimet parandab teadmine, et mitmed Eesti elektrijaamade turbiinid töötavad kiirusega ca 500 pööret minutis). Suguküpsete lõhede sattumist turbiinidesse on võimalik vältida tõkestusvõredega, teoreetiliselt on võimalik rajada ka laskuvad kalateed. Samas pole sugugi kindel, et täiskasvanud lõhed, kelle pikkus on tavaliselt vahemikus 0,8…1,3 m sooviks siseneda 0,5 m läbimõõduga torusse, mis näiteks on rajatud IMG Energy paisul kalade allavoolu rände tagamiseks. Suured lõhed üldjuhul hoiduvad eemale pisikestest pragudest, piludest ja torudest. Neisse sisenemine ei tundu neile atraktiivne. See, et mingi toru on kalade füüsiliselt läbitav, ei tähenda kindlasti mitte seda, et kala sinna torusse ka sisse läheb. 

20…25 mm võred takistavad ainult osaliselt lõhe noorjärkude sattumist turbiinidesse. Suur osa lõhe laskuvaid noorjärke satub võrest hoolimata ikkagi turbiinidesse. Jõesilmu laskujate mõõtmed on aga sedavõrd väikesed, et neid takistavate võrede rajamine (ava < 5 mm) pole reaalselt teostatav (võre pole hooldatav). 

3)Kunda jõe alamjooksust ca 2,5 km pikkune jõeosa on paisjärveline veekogu, kus tüübiomasele elustikule ja kaitsealustele liikidele sobivad elutingimused puuduvad. Mujal maailmas tehtud uuringud on näidanud, et laskuvatele lõhe (väga tõenäoliselt ka jõesilmu) noorjärkudele on paisjärved oluliseks rännet takistavaks ning suremust suurendavaks teguriks. 

4)Paisude taha kogunevad setted, millega kaasneb pidev oht ulatuslikeks setetereostusteks allpool paise. 

5)Spetsiifilise kaitsemeetmena tuleb teatud juhtudel arvestada järelevalve vajadusega Kunda jõe valgalal tehtavate maaparandustööde üle. Ei tohi lubada jõe valgalal maaparandustöid, millega võib kaasneda oluline setetereostuse kandumine Kunda jõkke. Võimaliku heitvee sissevooluna tuleks uurida 3,38 km kaugusel suudmest (0,55 km IMG Energy paisust ülesvoolu) jõe vasakult kaldalt suubuvat sissevoolu, mis on tõenäoliselt seotud Kunda tsemenditehasega. Vee sissevoolu kohas oli paisjärve kogunenud hulgaliselt setteid. Kas, kui palju ja missuguste omadustega vett selle veelasu kaudu Kunda jõkke juhitakse pole teada. Veelask asub tsemenditehase kinnisel territooriumil ning vaba ligipääs sellele puudub.

Veeloa info

Veeluba puudub

Kalapääsuna on rajatud kalalift, mis ei tööta

Veeloata paisutamise eest ei ole ettekirjutust tehtud