Signed in as:
filler@godaddy.com
Parim lahendus
Looduslik lahendus - Paisu eemaldamine
Ruila paisu eemaldamine Vasalemma jõel
Ruila paisjärv 2022
Ruila paisjärv tühjaks lastuna 2024
Ruila paisjärv tühjaks lastuna 2024
20. sajandi alguses oli Eesti jõgedel üle 800 vesiveski, et vili saaks jahvatatud ja palgid saetud. Veejõu kasutamiseks oli vajalik koguda vesi paisu taha. Tänaseks on paisud lagunemas, paisjärved oma tähtsuse minetanud ja takistavad kalade rännet kudemispaikadesse. Saue vald otsustas 2022 aastal paisjärve tühjaks lasta ja taastada looduslik jõgi. Peamiseks põhjuseks oli edaspidi mitte kulutada raha paisjärve mudasetetest puhastamiseks, see on mahukas investeering ja arvestatav püsikulu, mida kohapealsed looduslikud tingimused ei soosi. Saue vallavanema Andres Laisa sõnul oli eesmärk veevoolu taastamisega püüame taasluua atraktiivset, keskkonnasõbralikku ja miljööväärtuslikku elukeskkonda.
Ruila paisjärv tühjaks lastuna 2024
Ruila paisjärv tühjaks lastuna 2024
Ruila paisjärv tühjaks lastuna 2024
Ruila paisjärv lasti tühjaks 2023. Järgmiseks suveks oli paisjärve põhi kaetud taimestikuga.
Ruila paisu eemaldamine Vasalemma jõel
Taastatud jõgi
Ruila paisu koht 2024
Ruila paisu koht 2024
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rajas koostöös Saue vallaga Harjumaal Ruila paisjärve asemele tehiskärestikuga jõe. Betoonpaisu lammutamine ja uue jõesängi rajamine andis Vasalemma jõe kaladele paremad tingimused rändeks ja kudemiseks.
Ruila paisu koht 2024
Ruila paisu koht 2024
Ruila paisu koht 2024
Vasalemma jõgi on üle 20 kalaliigi kodu, nende seas võldasele, jõesilmule ja muidugi lõhele. Tööde käigus lammutati pais, taastati jõesäng ning tehti kaldakindlustusning haljastustööd. Maaomanike soovil jäid kummalegi poole kallast alles endisaegset olukorda meenutama paisu otsad ja kunagine kalatrepp. Projekteerimistööde autor oli büroo Maa ja Vesi, ehitustööd tegi Nordpont OÜ. Vooluveekogude taastamist toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Pärnu jõgi, Sindi paisu likvideerimine
Looduslik lahendus
Varasema paisu koordinaadid: X 647474 B 58.41140
Y 538324 L 24.65569
Paisu likvideerimise aastad 2018-2020
Kaugus merest 15 km
Varasem paisutuskõrgus 3,0 m
Paisu pikkus 151 m
Rajatud käestiku pikkus ca 300 m
Rajatud kärestiku keskmine lang ca 2,0%
Lävendi valgala 5342 km²
Jõe 95% tagatusega minimaalne vooluhulk 3,3 m³/s
Jõe 5% tõenäosusega maksimaalne vooluhulk 366 m³/s
Mida muutis paisu likvideerimine?
Siirdekaladele avanes ca 2600 km pikkune vetevõrk. Lõhele ja meriforellile kättesaadavad sigimisalad Pärnu jõestikus enam kui 10-kordistusid. Vimmale ja jõesilmule kättesaadavad sigimisalad suurenesid 4-5 korda. Ootuspärane on kalastiku seisundi paranemine ni Pärnu jões kui selle kümnetes lisajõgedes. Kalavarude taastumist on oodata 2-3 põlvkonna jooksul, seega enamiku kalaliikide puhul peaks paranemine toimuma 10-15 aasta jooksul pärast paisu lammutamist.
Lisaks kujundati Pärnu jõe kaldaäärne Sindis heakorrastatud puhkealaks. Kärestikule rajati süsta- ja kanuuslaalomi rajad. Korrastati ja renoveeriti paisust ülesvoolu asuv Sindi väliujula.
Mis on tähelepanuväärne
Nii suurt paisu pole ei Eestis ega Baltimaades varem veekogude hea seisundi ja kalavarude taastamise eesmärgil maha võetud.
Sindi pais 2016
