Kunda I pais

GPS koordinaadid: 59°30'09"N 26°32'31"E

Kunda jõgi

 Kunda I pais on suudmest ca 2,3 km kaugusel. Kunda jõgi algab Pandivere kõrgustiku idaservast ja suubub Kunda lahte. Jõe veepinna suurim lang 12,8 m on suudme-eelsel 2 km pikkusel lõigul, kus jõgi läbib Balti klindi.

Paisu mõju ökosüsteemile ja vee elustikule 

Kunda jõe seisund on halb ning selle põhjus on paisud, mis lõikavad siirdekalad suuremast osast oma ajaloolistest koelmutest ära ja isoleerivad jõe alamjooksu liikide asurkonnad kesk- ja ülemjooksu asurkondadest ning seavad ohtu jõe alamjooksu hüdroloogilise režiimi ja füüsilise kvaliteedi voolukõikumise tõttu, samuti jäävad paisjärvede alla ühed Eesti parimad lõheliste koelmute alad ja noorjärkude kasvualad.

Kunda I pais asub Natura 2000 ehk üleeuroopalise kaitsealade võrgustikku kuuluva Sirtsi

loodusalal ja Kunda jõe hoiualal. Kunda jõgi on võetud hoiualana kaitse alla alamjooksul lõigus 0,1-14,34 km suudmest ning keskjooksul lõigus 34,3-46,68 km suudmest, välja arvatud jõelõik 42,27-44,59 km suudmest, mis kuulub läänepoolse lahustüki koosseisus Sirtsi looduskaitseala koosseisu. 

Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – võldase (Cottus gobio), hingu (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) – elupaikade kaitse.

 Juba 2013. aasta 1. jaanuariks tuli VeeS § 401  lg 13 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu ning Kunda jõgi ongi LKS § 51 lg 3 alusel tervikuna kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 § 2 p 28).  

Pais ja hüdroelektrijaam  

1893.a. rajatud Kunda hüdroelektrijaama (HEJ) kompleks oli tehnika suursaavutus kogu Baltikumis. 

1893. a rajatud HEJ kompleks on väärtuslik eelkõige tehnikaajaloo seisukohast, on Kunda vana

tsemendivabriku koosseisu kuulunud ajalooline objekt ning jõe ürgorule omapära lisav rajatis. Jaam ehitati 9,3m languga kärestikule, ca 0,5km I tsemendivabrikust allavoolu. HEJ koosseisu kuuluvad:ühekorruseline keldrikorrusega lameda viilkatusega paekivist jaamahoone, paekivist ja betoonist tamm (millel on 2 kaarjate otstega massiivset paekivist sammast) koos ülemjooksuga ja äravoolukanal. HEJ moodustas Kunda jõe ürgorgu kuni I vabriku rajatisteni ulatuva veehoidla.

Kunda elektrijaam töötas 1943. aastani, mil sõjakäigus veejõuseadmeid purustati. 

1954. a võttis “Põllumajanduselekter” Rakvere VR vastu Rakvere Kolhoosidevaheliselt Elektrifitseerimise Nõukogult Kunda hüdrojaama varemed ja alustati rekonstrueerimistöödega. Pais remonditi, taastati jaamahoone ja veeäravoolutunnel.

Ehitati uus teenindussild, ülevooluavad varustati puitkilpidega ja taastati põhilasu äravooluruumi

varisenud tugimüür. HEJ andis oma esimese voolu augustis 1959 ja tootis elektrit 1971. aastani.

1995. a omandas kasutamata jaama firma Generaator E&K OÜ (hiljem nimega AS Generaator). Elektrijaam töötas aastatel 2000-2007, oli ühendatud Eesti Energia võrku. 

Pais on amortiseerunud ja veetase alanenud. AS Generaator on alates 2010.a soovinud paisu rekonstrueerida ja alustada taas elektri tootmisega. Soovitakse rajada kruvikalapääsu ja -turbiini, mis aga seniste andmete ja tehtud uuringute põhjal ei võimaldaks kõikidel Kunda jões elavatel liikidel veekogus vabalt liikuda. 2020. a seisuga on Kunda I paisul veetaseme reguleerimine lõpetatud. 

Võimalikud lahendused looduskeskkonna taastamiseks

Kunda HEJ paisu ümberehitamine loodusliku jõe taastamiseks, paisutuse likvideerimine.

Veeloa info

Veeluba puudub

Kalapääs puudub 

Veeloata paisutamise eest ei ole ettekirjutist tehtud (25.10.2024 seis).