Paisutamise võimalused ja kohustused

1. LKS § 51 lg 1 kohaselt keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. LKS § 51 lg 11 kohaselt on jõe või selle osa loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi.
2. VeeS § 187 p 7 kohaselt on keskkonnaluba (veeluba) kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. VeeS § 191 lg 1 kohaselt annab veeloa Keskkonnaamet. Tegevusloa andjana on muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks ning keskkonnamõju hindamisega seotud otsuste langetamine Keskkonnaameti kui otsustaja pädevuses (KeHJS § 9 lg 1, loodusdirektiivi art 6 lg 3, samuti Riigikohtu 28.01.2021 otsus kohtuasjas 3-17-1739, 34). 
3. Natura 2000 alal tohib veekogu paisutamiseks ja hüdroenergia tootmiseks luba anda ainult juhul kui on võimalik kohaldada Natura erandit. Natura erandi kohaldamiseks tuleb läbi teha nn Natura erandi hindamise etapp vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg‑le 4 ja KeHJS § 29 lg‑tele 3 ja 4. KeHJS § 29 lg‑te 3 ja 4 alusel saab loa anda üksnes järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel: 1) alternatiivsed lahendused puuduvad; 2) projekt tuleb ellu viia üldiste huvide mõjuval põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; 3) Vabariigi Valitsus annab nõusoleku; 4) liikmesriik võtab enne loas määratud tegevusega alustamist kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed ja meetmetest teavitatakse Euroopa Komisjoni. Eestis kehtestatud Natura erandi näide: https://www.riigiteataja.ee/akt/317062022001
4. VeeS § 175 lg 4 järgi peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima, kui veeloa andja keeldub loa andmisest. Paisutuse likvideerimisega seonduvat hindab KKA veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise menetluses (VeeS § 196 lg 2 p 9, § 197 jj).  
5. Loata paisutuse puhul on tegemist korrarikkumisega korrakaitseseaduse § 5 lg 1 mõttes (kolleegiumi otsus nr 3-16-478/44, p 17) 

 Keskkonnaloaga määratakse paisutamiseks nõuded, mida tuleb täita, et tegevus oleks keskkonnale võimalikult ohutu. Nõuded sõltuvad konkreetsest paisust ja võivad mõnel juhul olla erinevad, kuid üldjoontes tuleb lähtuda järgmisest:

1. Keskkonnaloaga seatud paisutuskõrgusest kinnipidamine 365 päeva aastas: see tähendab, et paisutuskõrgus ei tohi olla suurem, kui keskkonnaloaga määratud (kõrgeim, madalaim ja normaalpaisutustase määratakse veeloas). Veetaset tuleb jälgida, et see ei ületaks lubatut. Paisul võib veetaset muuta vaid keskkonnaloas seatud tingimuste alusel. (määrus nr 54 §2)

2. Paisutuskõrgusest kinnipidamiseks peab olema paisule paigaldatud mõõdulatt või automaatsed veetaseme andurid, mille alusel saab veetaseme kõrgust hinnata. (määrus nr 54 § 4 lg 1 punkt 1)

3. Paisul peab tagama vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis ökoloogilise miinimumvooluhulga või loodusliku vooluhulga, kui looduslik vooluhulk on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. (VeeS §174 lg 5 p 3) Ökoloogiline miinimumvooluhulk määratakse jäävaba perioodi kohta, mis kestab maist oktoobrini, arvutades 95% ületustõenäosusega kuu keskmise miinimumvooluhulga. (määrus nr 54 §6)

4. Pais on ehitis ja vajab regulaarset hoolt, et see oleks tehniliselt korras. (VeeS §174 lg 5 p 1) Selleks seatakse loas nõue paisu regulaarseteks ülevaatusteks ning kord viie aasta tagant eksperdi kaasamiseks ülevaatuse tegemisel. (määrus nr 54 § 3)

5. Suurvee ja suurte sadude korral peab paisu omanik olema valmis operatiivselt veetaset alandama, et suurvesi ohutult läbi lasta vältimaks paisu purunemisega kaasneda võivaid ohte keskkonnale ja isikute varale.

6. Paisu valdaja on kohustatud vältima avariid. Avariiohu korral tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit ja Häirekeskust ning asuda kiirelt avariiohtu või avariid kõrvaldama. (VeeS § 174 lg 5 p 1, 4 ja 5) Avariiohtu aitab ennetada ilmaprognooside jälgimine - veetaseme tõusu põhjustada võivad sula, sajud, tormid on etteprognoositavad. Sellistes ilmastikutingimustes tuleb jälgida paisu mõõdulatti või automaatseid veetaseme andureid, millelt on võimalik veetaseme tõusu kiirelt märgata ja vastavalt tegutseda. Samuti paisu hea ehitustehniline seisund on oluline ohu ennetamiseks.

7. Paisjärve tuleb hooldada ja see on paisu valdaja kohustus. Keskmiselt kord viie aasta jooksul tuleb teha paisjärve setteuuring ja selgitada, kui palju setet on kuhjunud ning kas ja millal tuleks see eemaldada. Kord 10-15 aasta jooksul tuleb kogunenud sete paisjärvest eemaldada. (määrus nr 54 §4 lg1 p 3). 

8. Mitmetel juhtudel tuleb kaladele tagada paisust läbipääs üles- ja allavoolu. (VeeS § 174 lg 3 ja lg 5 p 2) See tähendab, et paisule tuleb rajada kalapääs (nt möödaviikpääs vms) või ehitada pais ümber paiskärestikuks, mis on kaladele ületatav. Kuna kaladele sobilikku voolurežiimi ja vooluhulka on raske ehitisega jäljendada ja seda toimivana hoida, siis efektiivse kalapääsu rajamine on keeruline. Kalapääsu lahendus peab olema heakskiidetud pädeva ja kogenud kalastikueksperdi poolt.

Kui kalade läbipääsu tagamine on vajalik veekogu hea seisundi saavutamiseks, on võimalik selleks toetust taotleda SA-st Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

9. Juhul kui lisaks paisutamisele kasutatakse ka hüdroenergiat või kasutatakse muul otstarbel vett, tuleb vältida kalade sattumist turbiinidesse või nendesse ehitistesse, mille kaudu vett veekogust kõrvale juhitakse. Kalade turbiinidesse või muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks tuleb paigaldada võre, mille avade laius ei ületa 25 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Muu samaväärne meede ja meetme tingimused määratakse veeloas. Juhul kui kasutatakse hüdroenergiat looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel tuleb ajavahemikul 20. aprillist kuni 10. juunini kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret, mille avade laius ei ületa 12 mm, või võrkvõret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Muu samaväärne meede ja meetme tingimused ning võre kasutamise vajadus ning võre avalaius või võrkvõre külje pikkus muudes ehitises määratakse veeloas. (VeeS §174 lg 5 p 2 ja määrus nr 54 § 5)

10. Kõik nõuete täitmisega seotud kulud kannab paisu valdaja. Toetust on võimalik taotleda kalade läbipääsu tagamiseks SA-st Keskkonnainvesteeringute keskus keskkonnaprogrammi veemajanduse allprogrammist (www.kik.ee) juhul kui paisutuse tõttu on pinnaveekogumi seisund hinnatud kesiseks, halvaks või väga halvaks.

11. Keskkonnaloaga nõutud tingimuste täitmise kohta tuleb sisse seada ülevaatusleht (hoolduspäevik) ja andmed tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas. (määrus nr 54 § 3)

12. Kui keskkonnaloa nõudeid ei täideta, siis on võimalik järelevalve korras loa omanikku korrale kutsuda või ka keskkonnaluba kehtetuks tunnistada.