Signed in as:
filler@godaddy.com
GPS koordinaadid: 57°54'55.1"N 26°19'24.9"E
Väike-Emajõgi
Väikese Emajõe pikkus on keskkonnaregistri järgi 87,3 km ja valgala 1289,6 km². Jõgi voolab kogu ulatuses Valgamaal, kuhu jääb ka valdav osa veekogu valgalast. Jõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärve lõunaosast Sihva lähedalt ja suubub Võrtsjärve selle lõunatipus Pikasillast alamal, olles Võrtsjärve sissevooludest pikkuselt teisel (Õhne jõe järel), veerikkuselt aga esimesel kohal. Lähtest kuni ligikaudu Ärnu jõe suudmeni voolab jõgi üldsuunaga lõunaedelasse, seejärel läände, Pedeli jõe suudmelähedaselt alalt alates algul põhjaloodesse ja lõpuks põhja. Jõe suurimad sissevoolud on ülemjoosul Visela ja Antsla jõgi, keskjooksul Ärnu, Laatre ja Pedeli jõgi ning alamjooksul Purtsi jõgi.
Jõgi voolab valdavalt looduslikus, ülemjooksu alumises ja keskjooksu ülemises osas (ligikaudu Visela ja Laatre jõgede suudmete vahelisel alal ca 17 km) aga sirgendatud ja süvendatud sängis. Üksikuid kanaliseeritud lõike leidub ka väljaspool nimetatud piirkonda.
Jõel on neli paisjärve – Sangaste Vastsemõisa, Restu, Otepää Märdijärve ja Raudsepa –, mis paiknevad kõik jõe ülemjooksul (paisude kaugus vastavalt 65,86 km, 73,65 km, 81,52 km ja 86,95 km suudmest).
Sangaste Vastsemõisa paisust 0,76 km allavoolu asub jõel endise Sangaste villaveski paisu vare (65,10 km suudmest), mille paisutuskõrgus oli välitööde ajal ca 0,6 m.
Jõgi on lõheliste ja karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu (RTL 2002, 118, 1714; RT I, 29.07.2011, 25). Keskkonnaministri 1. juuli 2016. aasta määrusega „Keskkonnaministri 15. juuni 2004. aasta määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” muutmine“ on Väike Emajõgi Restu–Sihva maantee sillast Antsla jõe suudmeni Looduskaitseseaduse § 51 alusel kaitstav lõhelaste elu- ja sigimispaigana. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 44 (28.07.2009) on Väike Emajõgi nimetatud looduslikuks veekogumiks (1010200_1) ning seal kehtivad EL veepoliitika raamdirektiivist ja veeseadusest tulenevad nõuded.
Rehabilitatsiooni meetmed
Keskkonnaamet kohustab veeloa omanikku:
1.1 Paigaldada hiljemalt 01.05.2025 automaatne paisutustaseme mõõtur, mis võimaldab paisjärve veetaseme pidevat mõõtmist sagedusega vähemalt 1 kord 5 minuti kestel ning tagada mõõturi andmete salvestamine ja säilimine. Andmed kanda paisu ülevaatuse lehele.
1.2 Korraldada paisu ja kalapääsu regulaarne(vähemalt kord kuus) ülevaatus ja paisu ja kalapääsu ette koguneva prahi eemaldamine,mis võib ummistada ülevoolu ja kalapääsu ning põhjustada lubatust suuremat veetasemetõusu. Sellekohane teave kanda paisu ülevaatuse lehele.
1.3 Iga viie aasta tagant tuleb paisu ülevaatuselekaasata hüdrotehnikainsener ja selgitada järgnevat: 1) vaadata üle paisu ja kalapääsuülevaatuse lehed; selgitada, milliseid parandus- ja korrastustöid on sooritatud ja miks neidtehti; 2) vaadata üle kõik ehitisosad ning teha kindlaks nende toimimisvõime; 3)kavandada, milliseid hooldus- ja/või remonttöid ja mis ajaks on vaja teha.
1.4 Pidada paisu ülevaatuselehte, mis peab sisaldamavähemalt: - üks kord kuus uuendatavat teavet paisu ning kalapääsu tehnilise seisukorrakohta; - teavet paisul ja kalapääsul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta.
1.5 Hiljemalt 01.12.2024 paigaldada paisule mõõdulatt. Mõõdulativõib paigaldada erialast pädevust omav isik (nt geodeet) ning mõõdistusakt tuleb esitadakoheselt peale mõõdulati paigaldamist loa andjale.
1.6 Hiljemalt 01.09.2025 viia läbi pädeva eksperdi pooltpaisjärve kogunenud sette mahu uuring, mis sisaldaks hinnangut sette eemaldamisevajaduse ja ettepanekut uue setteuuringu aja kohta ning esitada see loa andjale.
1.7 Kalapääsu tuleb puhastada regulaarselt sinnakandunud risust (vähemalt kord kuus).
1.8 Hiljemalt 01.11.2024 eemaldada kalapääsu ees asuv võre,kuna sellel puudub reaalne funktsioon.
1.9 HEJ veetarve ei tohi kalade intensiivse rände perioodidel (1. aprillist kuni 15. juunini ja 1. septembrist 30. oktoobrini) ületada 1/3 jõe kogu äravoolust ehk 0,38 m³/s ja tagada jõe veevoolust vähemalt 2/3 (0,77 m³/s) suunamine kalade läbi kalapääsu ja üle paisu liigveelasu.1.10 Paisjärve kogunenud sette mahu uuring esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulis hiljemalt 01.09.2025.
Veeloa info
Veeluba:L.VV/329448
Hüdroenergia tootmine
Veeloa algus: 18.09.2018
Veeloa lõpp: tähtajatu
Kalapääs on, aga ilmselt ei tööta
Väike Emajõgi, Sangaste kalapääsu tehniline info
Kalapääsu tüüp: Kamberkalapääs üla- ja alaavadega kambrite vaheseintes
Kalapääsu sissevoolu koordinaadid: X 642170 B 57.91531
Y 637700 L 26.32359
Kalapääsu valmimisaasta 2013
Projekteerija Piiber Projekt OÜ
Maksumus: 200 000 EUR
Kaugus jõe suudmest 66 km
Kalapääsu valgala 160 km²
Jõe minimaalne vooluhulk paisul 0,14 m³/s
Jõe maksimaalne vooluhulk paisul 25 m³/s
Kalapääsu minimaalne vooluhulk 0,1 m³/s
Kalapääsu maksimaalne vooluhulk 0,24 m³/s
Kalapääsu pikkus 82 m
Veetasemete vahe kalapääsul 4,4 m
Kalapääsu keskmine lang 5,4%
Veetasemete vahe kambrite vahel 0,15 m
Paisu juures on hüdroelektrijaam, maksimaalne veetarve 2,0 m³/s, võimsus 75 kW
Uuringud
Kalapääsu on seiratud kahel korral – 2015. ja 2022. a kevadel. 2015. a uuringute põhjal läbisid kalapääsu tõusval rändel üksikud ahvenad ning 1 haug, 2022. a uuringutel ei õnnestunud tuvastada, et ükski kala oleks kalapääsust üles tõusta suutnud. Kalapääsu tööd häirib oluliselt ka paisu juures töötav HEJ, mis tsükliliselt töötades muutis vooluhulki ja kõigutas veetasemeid nii paisu ala- kui ülavees.
2022. a uuriti lisaks eelnevale Sangaste paisu ja paisjärve mõju kalade laskuvale rändele. 30 forelli smolti märgistati telemeetriliste märgistega ja lasti ülalpool paisjärve Väikesesse Emajõkke. Vaid 1 smolt 30-st jõudis kalapääsuni ja läbis selle allavoolu. (NB! Jõkke ja ülalpool väikesi paisjärvi vette lastud smoltidest alustab >90% isenditest üldjuhul kiirelt laskumist ning paari km allavoolu läbimine toimub tavaliselt mõne päeva kuni ühe nädala jooksul).
Hinnang kalade rändetingimustele:
Tõusev ränne ☻ Laskuv ränne ☻
Kokkuvõtlik hinnang kalapääsule
Kalapääsu konstruktsioon on ebasobiv, kalapääsu funktsioneerimist häirib HEJ veekasutus. Kalapääs on tõusval rändel olevate kalade jaoks praktiliselt kasutu, kalapääsu mööda saavad paisjärves elavad kalad laskuda paisjärvest allavoolu jõkke. Väga oluliseks rändetakistuseks jões rändavate kalade jaoks on Vastsemõisa paisjärv, mille pikkus on üle 1 km ning paisutuse mõjuala ulatub ligi 2 km-ni.