Tõravere pais Elva jõel

GPS koordinaadid:  58.254556, 26.460281 

Elva jõgi  

Tõravere pais asub Tartu maakonnas Nõo vallas Tõravere külas Elva jõe keskjooksul, 21 km kaugusel suudmest. Tõravere vesiehituste kompleks koosneb paisust, paisjärvest, vesiveski hoonest, sillast, peale- ja äravoolukanalist, kalatiikidest ning kindlustatud jõesängist. Esimesed teated Tõravere vesiveskist pärinevad 15. sajandist, ent tänane vesiveski on ehitatud 19. sajandi teisel poolel. Tegemist oli jahuveskiga. 1930ndatel aastatel ehitati juurde elumaja osa. Elva jõgi on Palu ja Mosina vahelisel 17 km pikkusel lõigul arvatud Natura 2000 hoiualade nimekirja. Elva jõgi kuulub avalikult kasutatavate jõgede nimistusse. 

 
Jõe morfoloogia

Valgjärvest alguse saav 72 km pikkune Elva jõgi on Emajõe ülemjooksu parempoolne lisajõgi, mis suubub Emajõkke Ulila lähistel, 70,2 km kaugusel suudmest. Tähtsamad lisajõed on Kaarnaoja, Laguja oja, Illi oja, Pulga oja, Voika oja, Nõo oja ja Rõhu oja. Jõe ülemjooks asub Otepää kõrgustikul, keskjooks Kagu-Eesti lavamaal ning alamjooks Võrtsjärve nõos. 

Elva jõgi algab Valgjärve loodenurgast 0,5 meetri laiuse Tamme ojana ning on algusosas veevaene. Madalvee ajal võib 1-1,5 km ulatuses jääda kuivaks. Jõgi läbib loogeldes tiike ja väikeseid järvi, möödub küladest põldude ja metsatukkade vahel, hargnedes kaheks Elva külast Palu küla põhjaservani. Seejärel voolab Elva jõgi niitude, metsatukkade  ja põldude vahel Hellenurme paisjärve ning selle läbinuna laskub eemal asuvasse Elva ürgorgu. Ürgoru vasakul kaldal on põllud, paremat kallast ääristavad okasmetsad. Mäelooga küla põhjapiirist edasi voolab jõgi metsade vahel, kuni jõuab sügava oru soise lammini Laguja ja Illu ojade suubumise lähistel. Seal väänleb jõgi, kohati silmuseid moodustades edasi kuni paisjärveni Peedul, liikudes Vapramäe kagunõlva alla, kus siis ümber mäe keerates läbib seejärel Tartu-Valga maantee ning Tõravere veskipaisu. 

Paisust allavoolu lookleb jõgi oru soisel lammil. Oru nõlvadel asuvad suvilad ja teisel pool mets, kaldal põllud ja Tõravere observatooriumi asula. Mosina endisest veskipaisust allavoolu oru lamm laieneb järsult 1,2-1,5 km-ni ning edasi voolab jõgi vääneldes laial võsastunud soisel luhal. Oru kallastel on metsad. Seejärel möödub jõgi järvedest, küladest, lamm laieneb 2-3 km-ni ja voolab läbi Suurjärve. Edasi ristub jõgi Tartu-Viljandi maanteega, voolab suure Laugesoo (Ulila) raba edelakülje all pöördeid ja lookeid tehes Emajõe orundisse, kust see lõpuks madalsoo ribal voolates Ulila alevist 4 km põhja pool Emajõkke suubub.

Keskjooksul on jõe laius keskmiselt 3-8 meetrit ning sügavus 0,3-1,4 m, alamjooksul 8-37 m ja sügavus 1-3 m. Jõeoru laius on keskjooksul 100-300 m ja sügavus 8-22 m ning alamjooksul 250-600 m, sügavusega 6-15 m. 

 
Paisu ajalugu, kasutus

Tõravere veski (528:VEV:001) on kantud pärandkultuuriobjektide nimekirja. Arhiiviandmete järgi oli veski olemas juba 1638. a, kuuludes sajandeid Meeri mõisa omandusse. Veskis jahvatati igasugust jahu, mannat ja tangu ning puhastati seemnevilja. Töötas saekaater ning Nõukogude ajal töötas veskis puidutsehh. Veskipaisu asukoht jääb Elva jõe suudmest 21,0 km ülespoole ja lävendi valgla on 329 km2. Paisutusest on mõjutatud 3,5 km pikkune jõelõik vahemikus Peedu maanteesillast Tõravere paisuni. 

Tõravere hüdrosõlmes on praegu olemas järgmised ehitised ja rajatised: 

1) maakividest 3- korruseline veskihoone; 

2) pinnaspais koos parempoolse külgtammiga, mida on kõrgendatud mõni aasta tagasi (2006. a aruanne); 

3) sild-regulaator vesiveski lähedal, korrastatud 2004. aastal; 

4) ca 5 m pikkune pealevoolukanal, mis on rekonstrueeritud 2005. aastal; 

5) 4–5 m pikkune äravoolukanal; 

6) paisjärv paisu ja Tartu-Valga maanteesilla vahelisel alal;

7) pooleldi valmis kaevatud 4 kalatiiki paisjärve ja jõe paremkalda vahelisel alal kogupindalaga 1300 m2.

Alates 1992. aastast sai veski omanikuks Kalev Oras, veskit kasutas FIE Kalev Oras vilja jahvatamiseks ja elektri tootmiseks. Tõravere vesiveski ja paisjärve kasutamise eesmärgid 2006. aasta KMH-s väljatooduna olid veejõu kasutamine elektri tootmiseks ja veskiseadmete käitamiseks, veevõtt paisjärvest kalatiikide jaoks ning tiikidest ärajuhitava vee tagasisuunamine Elva jõkke, veski säilitamine, veskikoha maastiku visuaalne kujundamine ning paisjärve säilitamine.

20.06.2013 asutatud MTÜ Tõravere Vesiveski (juhatuse liige Risto Oitmaa) sai Tõravere kalapääsu rajamiseks toetuse 2014. a Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Kalapääs pidi valmima 2015. aasta jooksul. Struktuurifondide 2007-2013 rahastusperioodi toetatud projektide aruande järgi on lõpetatud järgmised tegevused: ettevalmistavad tegevused, projektijuhtimine, projekteerimine, kalapääsu ja liigveelasu rajamine, paisu renoveerimine, omanikujärelevalve teostamine. MTÜ Tõravere Vesiveski on kustutatud äriregistrist 21.08.2019. FIE Kalev Oras on kustutatud äriregistrist 04.01.2023.

Mõju liikidele ja ökosüsteemidele

Elva jões elavad ojasilm, jõeforell, angerjas, haug, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, mudamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas, koger, trulling, luts, luukarits, ahven, kiisk ja võldas (andmed aastatest 1969-1980). Et jõeforelli arvukus oli Elva jões 1880. aastaks tugevasti vähenenud, on alates 1885. a jõkke lastud jõeforelli, vikerforelli ja meriforelli noorkalu. Forelli elupaigaks on soodsamad tingimused just allpool Hellenurmet kuni Elvani (Tartu-Valga raudteesillani). Sealt allapoole kuni Mosinani on jõelõik peaaegu kogupikkuses paisutusest otseselt mõjutatud (Peedu, Tõravere ja Mosina paisud).

Tõravere paisjärve seisund: paisjärv on algselt paisutatud mitu sajandit tagasi. 2006. aasta seisuga ei oldud paisjärve põhja puhastamiseks uuringuid tehtud, veevahetus on kiire. Vool kannab paisjärve risu, mis vajab eemaldamist. Paisutusalas aset leidnud sängimuutused on seotud põhjasetete kujunemisega paisjärves. Setete peamine tekkepõhjus on voolava veega kaasatulnud materjali väljasettimine aeglustuva voolu või seisva vee tingimustes.

Võimalikud rehabilitatsioonimeetmed

Elva jõgi kuulub Keskkonnaministri 15. juuni 2004. aasta määrusega nr. 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ veekogude nimekirja Palu jõe suudmest Mosina paisuni. Sellesse nimistusse kuuluvatel veekogudel on keelatud veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine ning uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset. Vastavalt veeseadusele tuleb paisuomanikel tagada kalade vaba läbipääs paisust üles- ja allavoolu.

Veeloa info

Veeluba puudub

Kalapääs puudub

Veeloata paisutamise eest ei ole ettekirjutust tehtud (25.10.2024 seisuga)