Lungu pais Käru jõel

GPS koordinaadid:  58°51'29.4"N 25°10'06.4"E

Käru jõgi 

Käru jõgi on Pärnu jõestikus pikkuselt 9. ja valgala pindalalt 8. vooluveekogu (mõõtmed vastavalt 58,7 km ja 315,5 km2, Eesti Looduse Infosüsteem). Käru jõgi kuulub Pärnu jõestiku 1. järku lisavooluveekogude hulka, suubudes Pärnu jõkke selle paremkaldalt, 61,1 km kaugusel merest. 

Lungu pais (9100131) asub Käru jõel (VEE1129000) Järva maakonnas Türi vallas Lungu külas. Lungu

vesiveski pais on 1,6 m kõrgune, paisjärve (205468) pindala on 0,9 ha.

Paisu mõju ökosüsteemile ja vee elustikule 

Keskkonnaagentuuri andmetel on Lungu pais ainuke kaladele ületamatu rändetõke Käru jõel, mis suubub Pärnu jõkke. Pärnu jõgi kuulub kaitse all olevate lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Lungu paisu piirkonnas on registreeritud 7 kalaliiki: võldas, särg, lepamaim, trulling, turb, luts ja ahven.

Indikaatorliikidest esines võldas, tüübispetsiifilistest liikidest esines arvukalt särg, lepamaim ja trulling. Käru jõe vaatlusaluse lõigu elupaigalise kvaliteedi parandamiseks on vajalik tagada kalade läbipääs Lungu paisul, mille tulemusel saaks olema tagatud kalade vaba liikumine kogu jõe ulatuses.

Torbikupüükide abil tõestati jõesilmu levik mööda Käru jõge 33,9 km ulatuses (95 km merest). Pärnu jõestiku elupaikade taastamise tulemuslikkuse hindamise aruande (2022) järgi suutis jõesilm tõusta kuderändel kuni Lungu paisuni. 1,6 m kõrgune Lungu pais on kaladele absoluutseks rändetõkkeks. 

Paisu ajalugu

Lungu veski ehk Lunga jahu- ja saeveski rajas Hans Gustav Herodes (vanem), kes ostis 1892. a Käru

karjamõisa. Vesiveski ehitust alustas paar aastat varem, veski võeti kasutusele 1898. a.

Nõukogude perioodil haldas Lungu vesiveskit ja paisu oli Lungu sovhoos. Viimati jahvatati veskis teravilja 1958-59. a, pärast seda kasutati hoonet laona.

Vesiveski õigusjärgsetele omanikele tagastamise protsess algas 1990ndate aastate algul ning lõppes 2009. a. Alates 1990ndatest aastatest on hoone seisnud tühjalt ja ümbrus oli hooldamata. Arhitektuurne lahendus oli küll säilinud, kuid seisukord halb, hoone sees oli rüüstatud ja lõhutud. Kogu hoone oli 2010. a mahult, sisseseadelt ja funktsioonilt sisuliselt ehitusaegne ja täielikult originaalses mahus säilinud vesiveskihoone. Veski kuulus 16le omanikule kellest üks plaanis veskit konserveerida, kuid see jäi pidama tänu üksikute kaasomanike vastuseisule. 

2011. a talv vajutas veski katuse kahest kohast sisse.

2018. a Türi Rahvalehe artiklis kirjeldatakse Lungu küla umbe kasvanud paisjärve, mis lõpeb veskipaisuga, millest niriseb natukene vett. Teisel pool paisu seisab vundament ja hunnik palke, mis tähistavad kunagise vesiveski asukohta.

2021. a kirjutas Järva Teataja, et veebruaris 2021. a müüdi Maa-ameti oksjonil Lungu veski kinnisasi

(katastriüksuse tunnus 83401:001:0407, pindala 2,53 ha) 100% sihtotstarbeta maana. Maa-amet andis

nõusoleku veski kinnisasjal asuvale paisule vee erikasutusloa andmisele tingimusel, et sellega ei kahjustata paisjärve kinnisasja seisundit ega vähendata selle väärtust ning Maa-ametile ei kaasne nõusoleku andmisega rahalisi ega muid kohustusi.

Veeloa info

Veeluba puudub

Veeloa menetluse info: https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=128967&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=29580

Kalapääsu ei ole