Tapa pais Valgejõel

GPS  koordinaadid:  59.272317, 25.968679 

 Tapa pais

Tapa elektrijaama pais asub Valgejõel (VEE1079200) 66 km jõe suudmest Tapa linnas Kalda tänaval. 2014. a rajati paisu asemele Keskkonnaministeeriumi tellimusel looduslähedane kalatrepp (tehiskärestik).

 
Paisu ajalugu

Tapa elektrijaama ehitamise algataja oli Tapa esimene alevivanem Villem Gabriel (1865-1930). Vaatamata sõjale ja raskustele sai alevivalitsus raha kokku ja alustati ehitustöödega. 1919. a lõpuks ehitati Valgejõele tamm ja kahekorruseline jõujaamahoone, mille alumisel korrusel asus turbiiniruum, teisel korrusel olid eluruumid elektrijaama juhatajale. Elektrijaama haldajaks oli alevivalitsus, hiljem linnaõiguse saamisel 1926. a linnavalitsus. Juba 1921. a kirjutas Päewaleht, et Tapa pais tekitab üleujutusi ja kahju kõrvalasuvatele heinamaadele. Elanikud soovisid ka valitsuse poole pöörduda palvega, et vesi alla lastaks. 1931. a toimus elektrijaamas tulekahju, järgnenud aastatel taastati hoone II korrus, fassaadid ja rajati mitmed juurdeehitused. Tapa elektrijaam purustati II maailmasõjas.

1960ndate alguses kuulus endine elektrijaam Tapa Rajooni Kohalikule Majanduskombinaadile, kes alustas seal 1963. a tsingitud plekist nõude tootmist. Ruume kasutati mõnda aega ka laona. Kui hooned jäid järelevalveta, toimusid rüüstamised ja põlengud. 1986. a juuniks jäid järele vaid ahervaremed, mis koristati ära 1996. aastal. Mööda allesjäänud tammi betoonsilda pääses Valgejõe saarele.

 
2002. a Virumaa Teatajas ilmunud artiklist saab lugeda, et ammuse masuudireostuse tagajärjel oli jõe tegelik voolusäng suletud ja jõgi juhiti kraavi abil samas kõrval voolavasse ojja. Sajandivahetuse paiku suunati jõgi ajaloolisse sängi tagasi. Tapa linnavalitsuse ehitusnõunik Jaan Viktor taastas koos mõttekaaslastega vana elektrijaama paisu ning korrastas kaldad. Tema hinnangul paisutas kunagine hüdroelektrijaam jõe veetaseme palju kõrgemale, kui see oli 2002. a.

 
5. oktoobril 2010. a kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga programm, mille eesmärk oli välja töötada lahendusi, mis aitaksid kaasa vooluveekogude üldise hea seisundi saavutamisele ning kalade rändetingimuste parandamisele. Tapa (1,2 m) ja Vahakulmu paisud (1,7 m) olid enamiku kalade jaoks ületamatuteks rändetõketeks. Keskkonnaagentuuri tellimusel valmis Tapa Valgejõe saarele kalade rändetingimuste parandamiseks looduslähedane kalatrepi (tehiskärestik) projekt. Projekteerimis-ehitustööde teostajateks Insenerehituse AS ja Terrat AS. Kalatrepp planeeriti olemasolevast jalakäijate sillast allavoolu. Projekti raames kavandati parandada ka olemasolevat jalakäijate silda. Valgejõe ja Koplimetsa peakraavi vahele jääva pinnastammi kohale rajatakse suurveeaegne ülevool/kivikindlustus, regulaatorkaev koos paisu tühjenduslasu toruga.

Kuna töid kavandas keskkonnaministeerium, oli Tapa vallal tarvis paisud enda omandisse saada ning taotleda vee erikasutusluba.

2014. a aprillis otsustati vallavalitsuse istungil võtta peremehetu ehitisena arvele Tapa linnas Valgejõel 66 km suudmest Kalda tänaval asuv pais, mis piirneb Kalda tn 2 kinnistuga ja mille omanik on OÜ Elektrilevi ning Jõeääre kinnistuga Ridala külas Kadrina vallas riigiomandis oleva maaga. Sama aasta juunis otsustati lugeda peremehetus tuvastatuks ja võtta pais Tapa valla omandisse.

 
Tapa paisu kalapääsust 

2014. a andis Tapa paisule rajatud kalapääsu kohta ihtüoloogilise ekspertarvamuse (aruanne sisaldab ka rohkelt fotosid) R. Järvekülg: „Ala- ja ülavee tasemete vahe Tapa paisu juures on sõltuvalt jõe vooluhulgast 1–1,2 m. Jõesängi laius paisu kohal on 12 m, jõesängi laius vahetult paisu aluses jõeosas 11–23 m, jõesängi tavapärane laius paisust allavoolu jäävas osas 10–12 m. Lang piki kärestikku on jaotunud ühtlaselt, kitsam ning sügavam madalvee voolusäng on kogu kärestiku ulatuses selgelt jälgitav ning funktsionaalselt toimiv nagu ka kaks kärestikule rajatud puhkesüvikut. Rajatud tehiskärestik on läbitav kõigile Valgejões esinevatele tüübiomastele kalaliikidele, voolulembestele liikidele (forell, harjus, võldas, lepamaim, trulling, luts) sobib kärestik ka elupaigaks.”

Veeloainfo

Veeluba: L.VV/325114

Veeloa algus: 09.07.2014

Veeloa lõpp: tähtajatu

Kaladele on läbipääs tagatud tehiskärestikuna