RIVER
RIVER
  • Avaleht
  • Paisud
    • Sõnastik
    • Üldine ülevaade
    • Kunda I
    • Kunda III
    • Kunda IV
    • Linnamäe pais
    • Lundi pais
    • Vihula III pais
    • Ao pais
    • Villaveski pais
    • Vihula II pais
    • Roosna-Vanaveski pais
    • Saesaare pais
    • Kundsa pais
    • Poio-veski pais
    • Lungu pais
    • Vahakulmu pais
    • Tõravere pais
    • Sangaste pais
    • Nõmme-Veskijärve pais
    • Restu pais
    • Suure-Kambja II pais
    • Tapa
  • Mõju loodusele
  • Uuringud
    • Üldised uuringud
    • Keskkonnamõju hinnangud
    • Hüdroenergia Eestis
  • Juriidika
    • Paisud Eesti kohtus
    • Paisuomanike kohustused
    • Paisutuse likvideerimine
    • EL looduse kaitse
    • Natura erand
    • Keskkonnamõju hindamine
    • EL kohtuotsused
    • Normatiivide ettepanekud
  • Lahendused
    • Looduslikud kalapääsud
    • Tehiskalapääsud
    • Kalapääsud Eestis
    • Kõige parem lahendus
    • Paisude eemaldamine mujal
  • More
    • Avaleht
    • Paisud
      • Sõnastik
      • Üldine ülevaade
      • Kunda I
      • Kunda III
      • Kunda IV
      • Linnamäe pais
      • Lundi pais
      • Vihula III pais
      • Ao pais
      • Villaveski pais
      • Vihula II pais
      • Roosna-Vanaveski pais
      • Saesaare pais
      • Kundsa pais
      • Poio-veski pais
      • Lungu pais
      • Vahakulmu pais
      • Tõravere pais
      • Sangaste pais
      • Nõmme-Veskijärve pais
      • Restu pais
      • Suure-Kambja II pais
      • Tapa
    • Mõju loodusele
    • Uuringud
      • Üldised uuringud
      • Keskkonnamõju hinnangud
      • Hüdroenergia Eestis
    • Juriidika
      • Paisud Eesti kohtus
      • Paisuomanike kohustused
      • Paisutuse likvideerimine
      • EL looduse kaitse
      • Natura erand
      • Keskkonnamõju hindamine
      • EL kohtuotsused
      • Normatiivide ettepanekud
    • Lahendused
      • Looduslikud kalapääsud
      • Tehiskalapääsud
      • Kalapääsud Eestis
      • Kõige parem lahendus
      • Paisude eemaldamine mujal
  • Sign In
  • Create Account

  • My Account
  • Signed in as:

  • filler@godaddy.com


  • My Account
  • Sign out

Signed in as:

filler@godaddy.com

  • Avaleht
  • Paisud
    • Sõnastik
    • Üldine ülevaade
    • Kunda I
    • Kunda III
    • Kunda IV
    • Linnamäe pais
    • Lundi pais
    • Vihula III pais
    • Ao pais
    • Villaveski pais
    • Vihula II pais
    • Roosna-Vanaveski pais
    • Saesaare pais
    • Kundsa pais
    • Poio-veski pais
    • Lungu pais
    • Vahakulmu pais
    • Tõravere pais
    • Sangaste pais
    • Nõmme-Veskijärve pais
    • Restu pais
    • Suure-Kambja II pais
    • Tapa
  • Mõju loodusele
  • Uuringud
    • Üldised uuringud
    • Keskkonnamõju hinnangud
    • Hüdroenergia Eestis
  • Juriidika
    • Paisud Eesti kohtus
    • Paisuomanike kohustused
    • Paisutuse likvideerimine
    • EL looduse kaitse
    • Natura erand
    • Keskkonnamõju hindamine
    • EL kohtuotsused
    • Normatiivide ettepanekud
  • Lahendused
    • Looduslikud kalapääsud
    • Tehiskalapääsud
    • Kalapääsud Eestis
    • Kõige parem lahendus
    • Paisude eemaldamine mujal

Account


  • My Account
  • Sign out


  • Sign In
  • My Account

Ettepanekud seaduste ja määruste muutmiseks

Vee paisutamise eest keskkonnatasude määramine

Veelubades määrata sanitaarvooluhulga nõue, mis tagab kalade hea seisundi

Veelubades määrata sanitaarvooluhulga nõue, mis tagab kalade hea seisundi

     Eestis ei ole vee tõkestajatele ega tagavaraks varujatele (vee energia kasutuse eesmärgil) keskkonntasusid ettenähtud kuigi paisutamine mõjutab olulisel vee kvaliteeti . Veeseaduses on ettenähtud  Veeteenuste kulude katmise põhimõtte rakendamist veekasutajatele. 

Veelubades määrata sanitaarvooluhulga nõue, mis tagab kalade hea seisundi

Veelubades määrata sanitaarvooluhulga nõue, mis tagab kalade hea seisundi

Veelubades määrata sanitaarvooluhulga nõue, mis tagab kalade hea seisundi

 Kehtivad vee erikasutusload jõkke kohustuslikult jäetavat vooluhulka ei määra või nõutakse sanitaarvooluhulga tagamist, võttes selleks enamasti 95% ületustõenäosusega 30 päeva minimaalne vooluhulk. Sellise vooluhulga arvutuslik looduses esinemise sagedus on viis korda saja aasta jooksul. Jõe elustikule mõjub nii väike vooluhulk äärmiselt negatiivselt. Madalveeaegne veevaegus on juba looduslikult meie jõgede kalastiku jaoks üks olulisim piirav tegur. Põuaperioodid on jõeelustiku jaoks kriitilised ning nende ajal liikide arvukus oluliselt langeb, vahel kaasneb sellega mõne aastakäigu või asurkonna hävimine. Kui äärmine veevaegus muudetakse regulaarseks nähtuseks, mis kordub isegi mitu korda päevas, ei ole jõe kalastiku head seisundit võimalik hoida. 

Ettepanek : kohustusliku veevooluhulga määramisel võtta aluseks ettepanekud sellest uuringust:

Sanitaarvooluhulkade arvutamine ja paisutustaseme mõõtmine

?

Veelubades määrata sanitaarvooluhulga nõue, mis tagab kalade hea seisundi

?

?

Mida vaja muuta hüdroenergia veelubades

Järgnevad ettepanekud pärinevad uuringust:  

KIK Kalandus programmi projekti nr 18080

„Kalastiku kaitsemeetmete vajadus hüdroelektrijaamaga paisude juures“

aruanne

Probleem tähtajaga

  

Üldreegliks on Eestis saanud see, et kõik veeload hüdroenergia kasutamiseks väljastatakse tähtajatult igaveseks ajaks. Erandiks on mõned üksikud 50-ks, 90-ks või 99-ks aastaks väljastatud load. Mõned veeload on lähiajal ka lõppemas, kuid ilmselt järgib Keskkonnaamet senist praktikat ja väljastab uued load tähtajatult.

 Hüdroenergia tootmiseks luba andes tuleks lähtuda rajatise eeldatavast elueast. Mõistlik periood võiks olla näiteks 30 aastat.


Nõuded veeloas on kas vastuolulised või deklaratiivsed

 Reas veelubades seatud nõue, et allpool hüdrorajatist tuleb tagada jões ökoloogiline miinimumvooluhulk, kuid pole öeldud kui suur see ökoloogiline miinimumvooluhulk peab olema. Taust on aga üldjuhul selline, et hüdromeetriajaama vooluveekogul pole, ega pole ka kunagi olnud ja nii võib igaüks võtta arvutuste tegemisel aluseks üsna suvalise veemõõduposti suvaliselt jõelt, teha oma arvutused ja öelda, et vot minu hinnangul on ökoloogiline miinimumvooluhulk just selline. Probleemide tekkides on Keskkonnaametil siis hiljem väga raske kedagi veenda, et analooglävendina oleks tulnud kasutada hoopis teist hüdromeetriajaama hoopis teiselt jõelt. Milleks selline segadus vajalik on? Nõudes ökoloogilist miinimumvooluhulka peab kindlasti panema veeloasse kirja ka selle, kui suur see vooluhulk on.Eraldi probleemiks on veel olukord, kus tegemist on lõhelaste elupaigana kaitstava jõelõiguga, kus seadus keelab jõe loodusliku äravoolu muutmise. Veeluba aga ütleb, et allpool hüdrorajatisi tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk või loodulik äravool kui see on väiksem. Hej omanik loeb sealt kohe välja selle, et tegelikult võib ta jõe äravoolu hüdroenergiat kasutades reguleerida, kui säilitab allpool hüdrorajatisi ökoloogilise miinimumvooluhulga. Sellised veeload lausa suunavad hej omanikku seaduse rikkumisele.

Ülaveetaseme kõigutamise lubamine

Enamasti on veelubades öeldud, et paisjärves tuleb hüdroenergia kasutamisel säilitada mingi konkreetne normaalpaisutustase ±0,1 m (harva isegi ±0,2 m). Tegelikult pole mitte mingit põhjust lubada hüdroenergia kasutamisel ülaveetaseme kõigutamist 0,2 või isegi 0,4 m ulatuses. Tänapäevased seadmed võimaldavad mõõta ja hoida ülaveetaset kindlasti <5 cm täpsusega. Kui lubada ülaveetaset NPT ±0,05 m, siis on kõikumist lubatud juba suure varuga. Lubades paisu ülaveetaseme kõigutamist hüdroenergia kasutamisel 0,2 m võrra lausa suunatakse hej omanikku tsüklilisele veekasutusele ja jõe äravoolu reguleerimisele.

Veeluba ei sätesta üldjuhul nõudeid kontrolli võimaldamiseks

 .Võib ju veeloas sätestada, et tsükliline veekasutus on hüdroelektrijaama töötamisel lubamatu, aga kui seda reaalselt kontrollida pole võimalik, siis on nõue deklaratiivne. Seejuures kõik hej omanikud ei peagi alati teadlikult loa tingimusi rikkuma. Kui hej omanikul puuduvad reaalselt võimalused ökoloogilise miinimumvooluhulga, liigveelasu läbivoolu või kalapääsu vooluhulga mõõtmiseks/hindamiseks, siis kuidas ta saabki seda tagada?Probleemi, kuidas vältida jõe äravoolu reguleerimist hüdroenergia kasutamisel, võiks lahendada järgmiselt:1) vajalik on paigaldada paisule ülaveetaseme automaatmõõtur, mis mõõdab ülaveetaset min kord 5 minuti jooksul ning salvestab andmed. Samaaegselt tuleb salvestada andmed hej töötamise/mittetöötamise kohta. Andmed esitatakse kord kvartalis Keskkonnaametile. Andmetest selgub, kas toimub tsükliline veekasutus hüdroenergia kasutamisel või mitte.Lisaks peab ülaveetaseme mõõtur olema loomulikult ühendatud hej juhtimisega. Ülaveetaseme langedes, peab hej automaatselt välja lülituma.   

  • Sõnastik
  • Üldine ülevaade
  • Mõju loodusele
  • Paisud Eesti kohtus
  • Paisuomanike kohustused
  • Paisutuse likvideerimine
  • EL looduse kaitse
  • Natura erand
  • EL kohtuotsused
  • Looduslikud kalapääsud
  • Tehiskalapääsud
  • Kalapääsud Eestis
  • Kõige parem lahendus
  • Paisude eemaldamine mujal
  • Kontaktid

Infoprtaali tellija: Jägala kalateed MTÜ

kalateed@gmail.com

Copyright © 2025 Kalateed - All Rights Reserved.

Powered by

This website uses cookies.

We use cookies to analyze website traffic and optimize your website experience. By accepting our use of cookies, your data will be aggregated with all other user data.

DeclineAccept