Kunda IV pais

GPS koordinaadid: 59°29'07"N 26°31'51"E

Kunda jõgi

Kunda IV pais (mõisapais) asub Kunda linnas Kunda jõel, ca 2,9 km suudmest. Kunda jõgi algab Pandivere kõrgustiku idaservast ja suubub Kunda lahte. Jõe veepinna suurim lang 12,8 m on suudme-eelsel 2 km pikkusel lõigul,kus jõgi läbib Balti klindi.

Jõe alamjooksu füüsilist kvaliteeti on oluliselt halvendanud paisude rajamine jõele, mis on Kunda jõe puhul äärmiselt tõsiseks probleemiks. Kunda linna piires asuvad jõel Kunda HEJ (Kunda I) ja IMG Energy (Kunda III) paisud (vastavalt 2,3 km ja 2,8 km suudmest) ning linnast väljas Kunda IV (Kunda mõisa) pais (5,5 km suudmest). Kõik nimetatud paisud on kaladele vastuvoolu ületamatud rändetõkked. 

Ajalooliselt on kirjanduse andmeil Kunda jões elunenud või käinud merest jõe alamjooksul kudemas sõõrsuu jõesilm, lõhe, meriforell, jõeforell, vikerforell, harjus, meritint, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, vimb ja ahven.

Paisu mõju ökosüsteemile ja vee-elustikule   

Lõhe sigimis- ja noorjärkude kasvualade potentsiaalne kogupindala Sirtsi loodusalal on 13,2. 

Sirtsi loodusala kuulub Natura 2000 alade võrgustikku ning sellel alal on kaitse alla võetud jõgede ja ojade elupaigatüüp. Jões elab mitmeid kaitsealuseid liike, keda tuleb kaitsta koos neile omase elupaigaga. Nendeks on näiteks tiigilendlane, hink, võldas, jõesilm, lõhe ja paksukohaline elupaik. Kunda jões elab ka III kaitsekategooria liik euroopa harjus (Thymallus thymallus), sh jõelõigus, mis jääb Mõisa katastriüksusele. 

Kalastiku seisund jões on 2024 a seisuga halb. Selle põhjuseks on jõe alamjooksul olevad paisud, mis välistavad siirdekalade tõusmise võimalused Kunda jõe keskjooksul olevatele kudealadele. Looduslike eelduste poolest on Kunda jões väga hea kvaliteediga lõhe ning meriforelli sigimis- ja noorjärkude kasvualasid. Samuti teeb Kunda jõe üliväärtuslikuks sobilikkus harjusele. 

Paisud tõkestavad ka teiste kalade (kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest võldas) vaba liikumist elupaiga piires, jõe alamjooks on paisude tõttu isoleeritud kogu ülejäänud jõest, mistõttu jõgi kui elupaik on tükeldatud piiratud ulatusega lõikudeks ning seeläbi on jões alaliselt elavate liikide (nt jõeforell, harjus) arvuka ja elujõulise asurkonna asemel jões mitu vähearvukat ning ohustatut.

Pais ja hüdroelektrijaam

Esimesed teated vesiveskist Kunda mõisa juures pärinevad 31. juulist 1494

12. märtsil 1686 oli mõisas kaks suurt kivist ühe käiguga vesiveskit, mis olid võimelised jahvatama nii suve - kui ka talveajal kokku kümme lasti (240 tündrit).

Vesiveskid andsid tihti ainest tülideks ülesjõge elavate naabritega seoses veskitammide ehitamisega jõe alamjooksule. 31. märtsil 1641 tehti Kunda mõisa omanikule Johann Müllerile kubermangusekretäri Caspary Meyeri allkirjaga ettekirjutus, mis keelas tal Kunda (Sämi) jõe mõlema haru täieliku sulgemise ning kaladele pidi võimaldama jõkke tuleku ajal vaba läbipääsu veskitammidest. Lisaks pidid veskitammid olema avatud neli nädalat enne ja 14 päeva pärast jaanipäeva, et ülesvoolu asuvate mõisate heinamaadele kahju ei sünniks.

Tõenäoliselt rajati pais 1894–1895. aastal. Paisu tagant viis kanal vee veejuhtmesse, sealt vesiveski turbiini ning sealt edasi veejuhet mööda elektrijaama, kus paiknesid 10 hj turbiin ja dünamo ühes marmorist ümberlülitustahvli ja mõõteriistadega. Dünamo andis 220 voldise pingega voolu, mille tugevus oli 15 amprit. Elektrit kasutati valgustuse sisse seadmiseks mõisa häärberis ja tööstushoonetes ning viinavabrikus.

1891. aastast oli vesiveski renditud Alexander Grimmile. 1893/1894. ja 1900. aasta Eestimaa kubermangu aadressraamatute järgi käitas kolme kivipaariga jahuveskit ja villakraasimise ettevõtet vesiturbiin. A. Grimmi käes rendil oli jahuveski ka 1913. aastal, kuid villakraasimise ettevõtet siis enam ei nimetatud. 

Tänane tehniline seisukord

Osaliselt on varisenud turbiiniruumi võlvid, kahjustatud või osaliselt ka puuduvad osad puidust vahelaed. 

Halvas, paiguti avariilises seisus on nii vesiveskit kui jõujaama käivitanud kanalisüsteem ja pais. Hävinud on muuhulgas jõujaama kanali akvedukt. Veski paisu paekivist laotud külgmüürid on suuremas osas säilinud, kuid osaliselt varisenud. 

Tänane kasutus puudub. Hoonete ja tammi seisukord on külastamiseks ohtlikult halb. Juurdepääsu peaks piirama. 

Võimalikud lahendused looduskeskkonna taastamiseks

Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide täitmiseks on vaja taastada paisjärve alused kärestikulised elupaigad ja avada kalade rändeteed. Seetõttu ei saa objekti kasutada algses funktsioonis. Keskkonnaamet ei saa lubada veetaseme tõstmist ehk paisutamist ning hüdroenergia kasutamist, kuna see ei võimalda kaitse-eesmärkide täitmist. 

Veeloa info

Veeluba puudub

Kalapääs puudub

Veeloata paisutamise eest ei ole ettekirjutust tehtud (25.10.2024 seisuga)