Signed in as:
filler@godaddy.com
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1991,
24. juuni 2024,
ELi riigid peavad 2030. aastaks taastama 30%, 2040. aastaks 60% ja 2050. aastaks 90% kehvas seisus elupaikadest.
Kehvas seisus on üle 80% Euroopa looduslikest elupaikadest.
Uus määrus kohustab liikmesriike taastama 2030. aastaks vähemalt 30% ELi ökosüsteemidest ning 2050. aastaks 90% taastamist vajavatest elupaikadest.
ELi looduse taastamise määrus näeb ette ökosüsteemide taastamise kõigis liikmesriikides, aitab saavutada ELi kliima- ja elurikkuse eesmärke ning parandab toiduga kindlustatust.
ELi üldiste eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid 2030. aastaks viima heasse seisukorda vähemalt 30%, 2040. aastaks 60% ja 2050. aastaks 90% määruses loetletud kahjustatud elupaikadest. Need hõlmavad metsi, rohumaid ja märgalasid, aga ka jõgesid, järvi ja korallrahusid. Parlamendi nõudel peavad liikmesriigid keskenduma 2030. aastani eelkõige Natura 2000 aladele. Kui alade hea seisund on saavutatud, tuleb liikmesriikidel tagada, et see taas ei halvene. Riigid peavad koostama riiklikud taastamiskavad, kus kirjeldavad, kuidas kavatsevad määruse eesmärgid saavutada.
Taust
Enam kui 80% Euroopa elupaikadest on kehvas seisus. Euroopa Komisjon esitas 22. juunil 2022 looduse taastamise määruse ettepaneku, et parandada ELi maa- ja merealade olukorda. See on vajalik, et saavutada liidu kliima- ja elurikkuse eesmärgid ning täita rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige Kunmingi-Montreali üleilmse elurikkuse raamistiku kokkuleppeid. Komisjoni hinnangul on uus määrus ELile majanduslikult väga kasulik, sest iga investeeritud euro toob tagasi vähemalt kaheksa eurot.
Määrus toetab elurikkuse, maastiku ja ookeanide kaitset ning taastamist, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 2. ettepaneku meetmetes 1, 3, 4 ja 5.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000,
millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik
Eesmärk: peatada ELi veekogude seisundi halvenemine ning saavutada Euroopa jõgede, järvede ja põhjavee hea seisund.
Ülevaade
Kodanikud, loodus ja tööstus vajavad terveid jõgesid ja järvi, põhjavett ja suplusvett. Veepoliitika raamdirektiivis keskendutakse hea kvalitatiivse ja kvantitatiivse tervise tagamisele, st reostuse vähendamisele ja kõrvaldamisele ning selle tagamisele, et samal ajal on piisavalt vett eluslooduse toetamiseks ja inimeste vajaduste rahuldamiseks.
Alates 2000. aastast on veepoliitika raamdirektiiv olnud Euroopa peamine veekaitseseadus. Seda kohaldatakse maismaa-, ülemineku- ja rannikupinnavee ning põhjavee suhtes. Sellega tagatakse integreeritud lähenemisviis veemajandusele, austades tervete ökosüsteemide terviklikkust, sealhulgas reguleerides üksikuid saasteaineid ja kehtestades vastavad regulatiivsed standardid. See põhineb valglapiirkonna lähenemisviisil, et tagada naaberriikide koostöö nende ühiste jõgede ja muude veekogude majandamisel.
Eesmärgid
Veepoliitika raamdirektiivi peamised eesmärgid on sätestatud direktiivi artiklis 4. Selles nõutakse, et liikmesriigid kasutaksid oma veemajanduskavasid ja meetmeprogramme veekogude kaitsmiseks ja vajaduse korral taastamiseks, et saavutada hea seisund ja vältida seisundi halvenemist. Hea seisund tähendab nii head keemilist kui ka ökoloogilist seisundit.
Õiguslik staatus
Esmane õigusakt on veepoliitika raamdirektiiv. Seda toetavad kaks nn tütardirektiivi põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi ning pinnavee kvaliteedi kohta. Veepoliitika raamdirektiiv sisaldab sätteid direktiivi eesmärkide saavutamise tähtaegade kohta ning erandeid käsitlevaid sätteid. Veepoliitika raamdirektiivi lisades täpsustatakse näiteks seirenõudeid, veekogu seisundi hindamise kriteeriume ja veemajanduskavade sisu.
Praegu on veepoliitika raamdirektiivi X lisas loetletud prioriteetsed ained, mida liikmesriigid peavad pinnavees jälgima, kuid nende standardid on sätestatud keskkonnakvaliteedi standardite direktiivis ja neid tuleb täita, et saavutada pinnavee hea keemiline seisund kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi artikliga 4 ja V lisa punktiga 1.4.3. Veepoliitika raamdirektiivis nõutakse ka, et liikmesriigid kehtestaksid ja täidaksid keskkonnakvaliteedi standardeid riiklikult probleemsete ainete, st vesikonnaspetsiifiliste saasteainete puhul; mille seire aitab praegu kaasa ökoloogilise seisundi hindamisele. Prioriteetsete ainete nimistu tuleb iga kuue aasta järel läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.
Samuti tuleb iga kuue aasta järel läbi vaadata põhjavee direktiivi I lisas esitatud kogu ELi hõlmav saasteainete loetelu ja standardid; need aitavad hinnata põhjavee keemilist seisundit. Kõnealune direktiiv täiendab ka veepoliitika raamdirektiivi, lisades nõuded saasteainete suundumuste ja kvantitatiivse seisundi kohta.
Loe veel:https://environment.ec.europa.eu/topics/water/water-framework-directive_en?prefLang=et&etrans=et