Signed in as:
filler@godaddy.com
GPS koordinaadid: 58.114935, 27.051765
Saesaare paisjärv (VEE2110710) asub Ahja jõel (VEE1047200) Põlva vallas Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Pais on Põlva vallas Kiidjärve ja Taevaskoja küla piiril nii, et paisu muldkeha, veehaare, ülevool ja voolurahustuskanal asuvad Kiidjärve küla maadel ning Saesaare hüdroelektrijaam Taevaskoja küla maadel. Suurest Taevaskojast ülesvoolu olid varem kärestik ja vesiveski. Veejõujaama ehitamisega seoses paisutati see Saesaare veehoidlaks, mis ulatus Kiidjärveni. Lisaks veetaseme tõstmisele ja veehoidla tekitamisele võimaldab Saesaare pais ligipääsu Ahja jõe vasakkaldale.
Paisu ajalugu
Saesaare pais rajati hüdroelektrijaama (HEJ) ehitamisega 1951–1952. a. Tammi muldkehasse lükati buldooseritega kokku Saesaare kärestiku kivid. Juba paar aastat pärast HEJ valmimist tõmmati üle paisjärve kõrgepingeliin, mis muutis hüdroelektrijaamas elektri tootmise sisuliselt naeruväärseks ning elektri tootmine lõpetatigi 1971. aastal.
1991. a elektrijaam erastati. Paisuosa omanik on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) näol riik ja Saesaare Elektrijaama omanik AS Generaator.
HEJ kinnistu (87202:002:1072) on hoonestamata, kuid kinnistul paiknevad suurem osa pinnaspaisu muldkehast, veehaarde ehitis (betoonotsak koos juurdevoolutorustikuga) ja elektripaigaldis (maakaabelliin).
Paisu mõju
Paisjärv on keskmiselt 4 m sügavune, kõige sügavam (kuni 8,5 m) on veekogu tammitaguses osas. Kaldad on kõvad, enamasti liivased, madalad orulammil, järsud aga ürgoru põrkeveerul, kus leidub palju pooleldi vee alla jäänud liivakivipaljandeid, endisi "taevaskodasid". Suuremat osa veehoidlast ümbritseb kuiv okasmets. Saesaare HEJ paisust kuni Väike-Taevaskoja kaljuni voolab jõgi sirges kunstlikus sängis. Edasi algab uuesti looduslik säng, kus on rohkesti kivikärestikke. Neist võimsaim ja kauneim Saesaare kärestik hävitati Saesaare HEJ ehitamisel. Pärast seda muutus ka jõe kalastik: hävisid jõeforell ehk hõrnas ja harjus ehk ärn, asemele tulid haug ja särg.
Paisu staatus
AS Generaatorile Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusluba veekogu tõkestamiseks ja elektrienergia tootmiseks kehtis 14. juunini 2017. Ilma veeloata paisutus tuleb likvideerida , et seejärel taastada jõe loomulik voolusäng ja kaitsta jõeäärseid liivakivipaljandeid.
Saesaare paisust ülalpool paiknevad paisud (Kiidjärve, Aarna, Möksi, Roti, Kaska, Vedelä) on tänaseks muudetud kaladele läbipääsetavaks ja kalade liikumist enam ei takista (välja arvatud Tille). Seega tähendaks suudmest ligikaudu poole jõepikkuse kaugusel paikneva Saesaare paisu avamine tänapäevases olukorras kalade rändetee avamist Ahja jõe kesk- ja ülemjooksu ulatuslikul alal. Liivakivipaljandite ainus säilimisvõimalus on loodusprotsesside jätkumine ja normaalse jõevoolu taastamine
Võimalikud rehabilitatsioonimeetmed
Võimalike rehabilitatsioonimeetmetena on kaalumisel Saesaare paisu likvideerimine ja jõe ning kärestike taastamine. Saesaare paisu ja olemasoleva olukorra säilitamine ei ole alates 2013. aastast õigusaktidega kooskõlas, sest lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul tuleb tagada kaladele läbipääs nii üles- kui allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks. Ahja jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse alates 2004. aastast.
Suur osa Ahja jõest peaaegu jõe lähtest kuni Eoste sillani kuulub Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Ihamaru-Tilleoru loodusala koosseisu kuulub Ahja jõe ülemjooks kuni Hilba jõe suubumiseni. Hilba jõest allavoolu kuulub jõgi ja kohati ka kaldad Ahja loodusala koosseisu.
Paisu eemaldamise järgselt peetakse tõenäoliseks järgmisi muutuseid:
- Paisjärvele omane liigiline struktuur asenduks looduslikuga ning tekiks uus tasakaal.
- Domineerima hakkaksid voolulembesed liigid, näiteks jõeforell ja harjus.
- Jõeforellil ja harjusel kujuneksid taastunud kiirevoolulistel jõelõikudel välja kudemispaigad.
- Hink, võldas ja harjus – kaitsealused liigid – satuksid soodsamasse seisu.
- Emajõest ja Peipsi järvest pääseksid mitu liiki kalu jõe alamjooksult vastuvoolu ülesvoolu rändama.
- Ülesvoolu tehtud jõe seisundi parandamise tööde efektiivsus kasvaks kui kalad ülesvoolu pääsevad.
Saesaare paisule on koostatud 2015. aastal likvideerimise eelprojekt ning 2016. aastal valmis Saesaare paisu likvideerimise teatisele keskkonnamõju hindamine (KMH). Kuna Saesaare pais asub Natura alal, siis paisu likvideerimiseks tuleb läbiviia asjakohane hindamine , mitte keskkonnamõju hindamine (KMH). Enne paisutuse likvideerimist tuleb esitada Keskkonnaametile paisjärve ladestunud setete eemaldamise tehniline lahenduse projekt.
Veeloa info
Veeluba: L.VV/300535
Veeloa algus: 15.11.2010
Veeloa lõpp:kuni haldusasjas nr 3-22-2699 menetlust lõpetava kohtulahendi
jõustumiseni, kuid mitte kauemaks, kui 01.01.2027
Veeluba: L.VV/321745
Veeloa algus: 14.06.2012
Veeloa lõpp:kuni haldusasjas nr 3-22-2699 menetlust lõpetava kohtulahendi
jõustumiseni, kuid mitte kauemaks, kui 01.01.2027
Kalapääs puudub
Vaidlused riigikohtus 3-21-2290 ja halduskohtus 3-22-2699