RIVER
RIVER
  • Avaleht
  • Paisud
    • Sõnastik
    • Üldine ülevaade
    • Kunda I
    • Kunda III
    • Kunda IV
    • Linnamäe pais
    • Lundi pais
    • Vihula III pais
    • Ao pais
    • Villaveski pais
    • Vihula II pais
    • Roosna-Vanaveski pais
    • Saesaare pais
    • Kundsa pais
    • Poio-veski pais
    • Lungu pais
    • Vahakulmu pais
    • Tõravere pais
    • Sangaste pais
    • Nõmme-Veskijärve pais
    • Restu pais
    • Suure-Kambja II pais
    • Tapa
  • Mõju loodusele
  • Uuringud
    • Üldised uuringud
    • Keskkonnamõju hinnangud
    • Hüdroenergia Eestis
  • Juriidika
    • Paisud Eesti kohtus
    • Paisuomanike kohustused
    • Paisutuse likvideerimine
    • EL looduse kaitse
    • Natura erand
    • Keskkonnamõju hindamine
    • EL kohtuotsused
    • Normatiivide ettepanekud
  • Lahendused
    • Looduslikud kalapääsud
    • Tehiskalapääsud
    • Kalapääsud Eestis
    • Kõige parem lahendus
    • Paisude eemaldamine mujal
  • More
    • Avaleht
    • Paisud
      • Sõnastik
      • Üldine ülevaade
      • Kunda I
      • Kunda III
      • Kunda IV
      • Linnamäe pais
      • Lundi pais
      • Vihula III pais
      • Ao pais
      • Villaveski pais
      • Vihula II pais
      • Roosna-Vanaveski pais
      • Saesaare pais
      • Kundsa pais
      • Poio-veski pais
      • Lungu pais
      • Vahakulmu pais
      • Tõravere pais
      • Sangaste pais
      • Nõmme-Veskijärve pais
      • Restu pais
      • Suure-Kambja II pais
      • Tapa
    • Mõju loodusele
    • Uuringud
      • Üldised uuringud
      • Keskkonnamõju hinnangud
      • Hüdroenergia Eestis
    • Juriidika
      • Paisud Eesti kohtus
      • Paisuomanike kohustused
      • Paisutuse likvideerimine
      • EL looduse kaitse
      • Natura erand
      • Keskkonnamõju hindamine
      • EL kohtuotsused
      • Normatiivide ettepanekud
    • Lahendused
      • Looduslikud kalapääsud
      • Tehiskalapääsud
      • Kalapääsud Eestis
      • Kõige parem lahendus
      • Paisude eemaldamine mujal
  • Sign In
  • Create Account

  • My Account
  • Signed in as:

  • filler@godaddy.com


  • My Account
  • Sign out

Signed in as:

filler@godaddy.com

  • Avaleht
  • Paisud
    • Sõnastik
    • Üldine ülevaade
    • Kunda I
    • Kunda III
    • Kunda IV
    • Linnamäe pais
    • Lundi pais
    • Vihula III pais
    • Ao pais
    • Villaveski pais
    • Vihula II pais
    • Roosna-Vanaveski pais
    • Saesaare pais
    • Kundsa pais
    • Poio-veski pais
    • Lungu pais
    • Vahakulmu pais
    • Tõravere pais
    • Sangaste pais
    • Nõmme-Veskijärve pais
    • Restu pais
    • Suure-Kambja II pais
    • Tapa
  • Mõju loodusele
  • Uuringud
    • Üldised uuringud
    • Keskkonnamõju hinnangud
    • Hüdroenergia Eestis
  • Juriidika
    • Paisud Eesti kohtus
    • Paisuomanike kohustused
    • Paisutuse likvideerimine
    • EL looduse kaitse
    • Natura erand
    • Keskkonnamõju hindamine
    • EL kohtuotsused
    • Normatiivide ettepanekud
  • Lahendused
    • Looduslikud kalapääsud
    • Tehiskalapääsud
    • Kalapääsud Eestis
    • Kõige parem lahendus
    • Paisude eemaldamine mujal

Account


  • My Account
  • Sign out


  • Sign In
  • My Account

Inturia paisu eemaldamine Hispaanias

Inturia pais enne

 Inturia tamm asus Leitzarani jõel (Oria jõe valgala), Elduaini vallas, Gipuzkoa provintsis (Baski maakond, Hispaania). Leitzarani jõe pikkus on 44 km, tehes sellest Oria jõe suurima lisajõe. Jõgi kuulub Natura 2000 võrgustikku ja on registreeritud kaitstud biotoobina.See tamm ehitati 1913. aastal jõe voolu reguleerimiseks, eriti suveperioodil. Tamm oli ka osa Bertxini hüdroelektrijaamade süsteemist, mis asub allavoolu.Inturia tamm oli 12 meetri kõrgune ja täielikult setetega täitunud. See mõjutas negatiivselt jõe kalade rändeteed, vabade setete liikumist ja kudemisalade tingimusi. 

Inturia pais on eemaldatud

 

Tänu tammi taha kogunenud suurele setete hulgale (236 000 m³) planeeriti lammutustööd neljas erinevas etapis.

Esimene ja teine etapp viidi ellu 2013. ja 2014. aastal tänu projektile GURATRANS (EFA221/11), mis oli Hispaania-Prantsusmaa-Andorra koostöö piiriülene projekt ning mida kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond (FEDER) koostöös Navarra, Atlandi Püreneede ja Baskimaa asutustega.

Kolmas ja neljas etapp viidi läbi aastatel 2015 ja 2016 IREKIBAI LIFE projekti raames. See projekt oli Gipuzkoa ja Navarra piirkondlike omavalitsuste, Baskimaa veeagentuuri, Navarra keskkonnahaldusorganisatsiooni GAN ning HAZI koostööprojekt.

Lammutustööd viis läbi Baskimaa veeagentuur.

Inturia paisu lammutustööd

Check out this great video

Kangaskoski paisu eemaldamine Soomes

Kangaskoski tamm enne

 Hiitolanjoki jõgi asub Rautjärvil, Lõuna-Karjalas, Kagu-Soomes, voolab Vene järve Laadoga poole ning omab suurt ökoloogilist tähtsust, kuna seal elab Soome viimane algupärane ja täielikult looduslik siseveekalade lõhevaru . Üle sajandi on jõe Soome osa olnud killustatud kolme hüdroelektrijaama tammi tõttu: Kangaskoski, Ritakoski ja Lahnasenkoski . 

 Kangaskoski tamm oli Hiitolanjoki jõe Soome-poolsel küljel kõige alumine takistus (laiuskraad: 61.41199014, pikkuskraad: 29.40193423), asudes umbes 1 km kaugusel Venemaa piirist. Tammi projekteeris Hugo Eklund, ehitas Suomen Rakennus Oy ning see alustas tööd 1925. aastal. Kangaskoski hüdroelektrijaama  keskmine aastane elektritoodang oli 3300 MWh, ja selle tootmine lõpetati 2021. aasta juulis. 

Kangaskoski tamm pärast

Hiitolanjoki projekt oli Soome ajaloo suurim jõe taastamise projekt, mille peamine eesmärk on kõrvaldada jões olevad tõkked, et võimaldada Laadoga järve siseveekalade lõhepopulatsiooni ülesvoolu rännet. Ametiasutused, sihtasutused, ühendused, ettevõtted ja eraisikud töötasid aastakümneid, et see projekt teoks teha, nõudes ulatuslikku koostööd ja rahastust. Projekti rahastamisbaasi kuuluvad Soome põllumajandus- ja metsandusministeerium, WWF Soome, Lassi Leppineni fond, Lõuna-Karjala hoiupanga sihtasutus, Rautjärvi vald, Simpele ühistupank, Raija ja Ossi Tuuliaineni fond, LähiTapiola kindlustusselts, majandusarengu, transpordi ja keskkonna keskus, Lõuna-Karjala regionaalnõukogu, Patagonia Inc., hr Jasper Pääkkönen, hr Teemu Juutinen, Ahti Invest Oy ja Signal Partners Oy ning teised eraettevõtjad.

„Lõuna-Karjala puhkealade sihtasutus on alates 2004. aastast arendanud Hiitolanjoki jõe matkamiskeskkonda. Mitmekesine looduslik keskkond on igal aastal toonud kohale tuhandeid külastajaid. Kärestike vabastamine tõstab Hiitolanjoki jõe puhkealade väärtust ja atraktiivsust uuele tasemele. Lõuna-Soomes pole ühtegi teist samalaadset vaba kärestike ala,“ ütles Hanna Ollikainen, Lõuna-Karjala puhkealade sihtasutuse tegevjuht.

Rohkem infot:https://damremoval.eu/portfolio/kangaskoski-finland/

Kernansquillec pais Léguer jõel Prantsusmaal

Kernansquillec pais enne

Kernansquillec, taastatud Léguer jõgi

Kernansquillec, taastatud Léguer jõgi

 Léguer on väike jõgi Bretagne'is, Prantsusmaal, mis voolab 58 km kaugusele Inglise Kanalisse, läbides Lannioni linna.  Jõgi on ajalooliselt üks piirkonna kõige tuntumaid lõhejõgesid. Vallée paberivabrik, mis oli üks suurimaid tööstusettevõtteid piirkonnas, asus Légueri kaldal Belle-Isle-en-Terre'is . Aastatel 1920–1922 ehitati Légueri jõele Kernansquille pais, et varustada vabrikut elektriga. (Paisu kõrgus 15 m, tootmisvõimsis 1,3 MW). Vabrik andis elatise enam kui tuhandele inimesele ning tamm ja vabrik sümboliseerisid piirkonna arengut ja jõukust. 15 m kõrgune tamm lõi umbes 1,5 km pikkuse veehoidla. Kuigi seal oli kalapääs, oli lõhe ületamine keeruline ning pais oli ka angerjate jaoks ületamatu takistus. 1965. aastal lõpetas paberivabrik tegevuse. Tamm hakkas seejärel varustama elektriga EDF-i, kuid litsentsi uuendamise ajal oli tamm halvas seisukorras ja majanduslik huvi oli piiratud. Endine litsentsi omanik otsustas oma taotlust mitte uuendada ning tamm muutus avalikuks varaks koos sellega seotud hooldusvastutusega.

Kernansquillec, taastatud Léguer jõgi

Kernansquillec, taastatud Léguer jõgi

Kernansquillec, taastatud Léguer jõgi

Alguses reageerisid kohalikud elanikud tammi lammutamisele üsna negatiivselt, kuna nad pidasid seda endise tööstuspärandi hävitamiseks. Légueri oru ühing otsustas seejärel taastada ja täiustada endise tammi ja veski asukohta. Avalikud suhete teadaanded projekti edenemisest tagasid, et kohalikud elanikud oleksid  informeeritud ning aktsepteeriks ja võtaks projekti omaks. Suured hulk külastajaid tuleb nüüd Kernansquilleci ala vaatama.

Alates tammi eemaldamisest on ala muutunud populaarseks kanuu  sõitjate ja üldsuse seas.


 Viis aastat pärast veehoidla kuivendamist on kaldad stabiliseerunud ning jõgi on taastanud oma keerised, sealhulgas loodusliku voolu ja kaldad. 

Sélune paisu eemaldamine Prantsusmaal

Sélune pais enne

Sélune jõgi pärast paisu eemaldamist

Sélune jõgi pärast paisu eemaldamist

 Vezinsi ja La Roche Qui Boit' hüdroelektrijaamad, mis asuvad Sélune'i jõel (Normandias, Prantsusmaal), on töötanud alates 1920. ja 1930. aastatest. Kuid nüüdseks on nende veehoidlad täis setet, jaamad toovad vähe kasumit ning suvel esineb seal mürgiseid sinivetikaid. Nendel põhjustel ning veepoliitika raamdirektiivist tulenevate sanktsioonide ohu tõttu otsustas Prantsuse valitsus 2017. aasta novembris ametlikult alustada 36 meetri kõrguse Vezinsi ja 16 meetri kõrguse La Roche Qui Boit' tammi eemaldamist Sélune'i jõelt, alates 2019. aasta kevadest. https://damremoval.eu/portfolio/vezins-and-la-roche-qui-boit-dams/ 

Protsess sai alguse juba 2009. aastal, kui valitsus otsustas mitte pikendada hüdroelektrijaama litsentsi. 

  „Nende ajalooliste tammide lammutamine pärast peaaegu 100 aastat hüdroenergia tootmist on pöördepunkt Euroopa suhtumises oma jõgedesse ja energia tootmisse.“Roberto Epple, Euroopa Jõgede Võrgustiku (ERN) asutaja ja president. 

 Paisu eemaldamise projektidega seotud erinevate aspektide uurimiseks loodi interdistsiplinaarne teadusprojekt, mida koordineerib INRAE. See uurimisprogramm kestab aastatel 2012–2027 ja on jagatud kolmeks peamiseks teemaks: (https://programme-selune.com/en/the-program/program-schedule/)

  1. Piirkonna dünaamika ja arengute trajektoorid.Kesksed küsimused: Kuidas näevad elanikud, oru, jõe ja järvede kasutajad Sélune’i jõe ökoloogilise taastamise projekti? Millised kriteeriumid on otsustavad selle edu tagamiseks? Milliseid muutusi võib oodata põllumajanduses ja maastikes?
  2. Jõe dünaamika ja vee kvaliteet.Kesksed küsimused: Milline on paisu eemaldamise mõju veele, setetele ja keemilistele voogudele? Kas Sélune’i jõe geomorfoloogia ja kuju muutuvad?
  3. Biotsönooside toimimine ja areng.Kesksed küsimused: Milline on paisu eemaldamise mõju jõe ja jõekallaste ökosüsteemidele? Kuidas korraldavad loomad ja taimed, nii vees kui ka maismaal, end ümber?


Sélune jõgi pärast paisu eemaldamist

Sélune jõgi pärast paisu eemaldamist

Sélune jõgi pärast paisu eemaldamist

 


Teadlased jälgivad Sélune’i oru ökoloogilist taastamist, et iseloomustada protsessidega seotud füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi protsesse ning toetada ühiskondlikke muutusi, mis selle käigus aset leiavad. Programmis osaleb ligikaudu 100 teadlast 20 erinevast uurimislaborist ning see on jagatud kolmeks faasiks:

  • 2012–2018: paisu eemaldamisele eelnev faas (eelhindamised ja veehoidlate tühjendamise analüüs);
  • 2019–2022: eemaldamisfaas (otsenepaisu eemaldamise hindamine ja võimalike muutuste prognoosimine);
  • 2022–2027: paisu eemaldamise järgse taastumise faas (ökoloogiline taastamine).


Nagu iga uue ettevõtmise puhul, on ka siit kogemusi, mida tulevaste projektide jaoks arvesse võtta. Käesoleval juhul on huvi kohaliku kogukonna osaluse vastu. Kuigi paisu eemaldamine on käimas, on kohalikul tasandil endiselt tugev vastuseis. Kogukonna liikmed soovisid säilitada tammi poolt loodud veehoidla ja väljendasid rahulolematust, et neid ei kaasatud projekti planeerimisse ja läbiviimisse piisavalt.

Kuigi projekti korraldajad tegid teatud suhtlemispüüdlusi, ei tundnud kohalikud elanikud end siiski osana protsessist. Kas kohalike arvamus oleks olnud teistsugune, kui oleks tehtud rohkem jõupingutusi nende murede kuulamiseks ja suhtluse parandamiseks? Kas määratud ühendusisik erinevate osapoolte vahel oleks midagi muutnud? Neile küsimustele vastuste leidmiseks ja tulevaste projektide jaoks õppimiseks jätkatakse nende teemade uurimist osana Sélune’i jõe teadusprogrammist.

Ameerika Ühendriikide suurim paisude eemaldamise projekt

  

Ameerika Ühendriikide ajaloo suurim paisude eemaldamise projekt viidi lõpule 2. oktoobril 2024 Klamathi jõel Lõuna-Oregoni ja Põhja-California piirkonnas.

Neli paisu lammutati, võimaldades täiskasvanud lõhelistel ujuda Klamathi jõge mööda Vaikse ookeani juurest ülesvoolu rohkem kui 400 miili ulatuses taasavatud elupaikadesse.

OPB operaator Brandon Swanson jäädvustas paisu asukohtade videomaterjali enne ja pärast lammutustöid.  Allolev video sisaldab kõigi nelja paisu kaadreid enne ja pärast:

  • Iron Gate pais, neljast viimasena ehitatud pais ja kõige allavoolu paiknev, Hornbrooki linna lähedal Californias.
  • Copco 1 pais, neljast kõrgeim, 132 jala kõrgune, ehitatud 1918. aastal Oregoni osariigi piiri lähedal.
  • Copco 2 pais, väiksem, 25 jala kõrgune pais, ehitatud 1925. aastal Copco 1 paisu kõrvale.
  • J.C. Boyle pais, mis asub Lõuna-Oregonis ja on nime saanud insener John C. Boyle'i järgi, kes projekteeris Klamathi jõe paisud California Oregon Power Co. jaoks.

Video näitab ka kaadreid Iron Gate veehoidla ühest asukohast, kus 2022. aastal muutis seisev vesi järve roheliseks vetikate õitsengu tõttu, ning kaadreid Põhja-California Copco järve veehoidla alalt, kus elas ligikaudu 100 inimesest koosnev kogukond. Pärast paisu eemaldamist kadus järv ja Klamathi jõgi tuli uuesti nähtavale.

2024.a. sügisel  jõudsid täiskasvanud lõhed esimest korda rohkem kui sajandi jooksul Klamathi basseini Oregoni osas – ujudes üle 200 miili ookeanist ülesvoolu. Samuti nähti lõhesid kudemas esimest korda rohkem kui 60 aasta jooksul Iron Gate paisu endise asukoha kohal asuvas lisajões. 

2022. aastal kiitsid föderaalsed reguleerivad asutused heaks 500 miljoni dollari suuruse paisude eemaldamise operatsiooni. Väikseim pais, Copco 2, eemaldati eelmisel aastal. 2024.a. jaanuaris lõhuti Copco 1, J.C. Boyle ja Iron Gate paisud ning nende taga olnud veehoidlad tühjendati.

Järgnevatel aastatel jätkatakse 2200 aakri suuruse maa-ala taasistutamist ja taastamist, mis varem asus paisu veehoidlate all.


Video

Veel näiteid maailma jõgede taastamise edulugudest

Hispaania

  https://damremoval.eu/portfolio/matabosch-spain/


Prantsusmaa

 https://damremoval.eu/portfolio/kernansquillec-dam-leguer-river-france/

Montenegro

https://damremoval.eu/portfolio/vezisnica-barriers-river-vezisnica-montenegro/

Läti

https://damremoval.eu/portfolio/beja-dam-removal-latvia/

Leedu

https://damremoval.eu/portfolio/beja-dam-removal-latvia/

Saksamaa

https://damremoval.eu/portfolio/krebsbach-dam-thuringia-germany/

  • Sõnastik
  • Üldine ülevaade
  • Mõju loodusele
  • Paisud Eesti kohtus
  • Paisuomanike kohustused
  • Paisutuse likvideerimine
  • EL looduse kaitse
  • Natura erand
  • EL kohtuotsused
  • Looduslikud kalapääsud
  • Tehiskalapääsud
  • Kalapääsud Eestis
  • Kõige parem lahendus
  • Paisude eemaldamine mujal
  • Kontaktid

Infoprtaali tellija: Jägala kalateed MTÜ

kalateed@gmail.com

Copyright © 2025 Kalateed - All Rights Reserved.

Powered by

This website uses cookies.

We use cookies to analyze website traffic and optimize your website experience. By accepting our use of cookies, your data will be aggregated with all other user data.

DeclineAccept